JUHTKIRI ⟩ Ministeeriumi välksõda

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Õpetajate streigi lõpetamise ajal räägiti vajadusest alustada haridussüsteemi põhjaliku reformiga.
• Meenutame, et õpetajate streigi käigus tuli jutuks õpetajate suur koormus, ületunnitöö tegemine.
• Väikegümnaasiumite sulgemisel pole avalikkus näinud mingit mõjuanalüüsi, debatist rääkimata.

Kui valitsus leidis õpetajate streigi lõpetamiseks vajaliku raha, siis rääkisid kõik asjaomased vajadusest alustada meie haridussüsteemi põhjaliku reformiga, millega peaks kaasnema debatt.

Meedias oleme näinud isegi kuupäeva, 19. veebruari, kui arutelud peaksid algama. Nüüd aga on tabanud Eesti avalikkust Haridus- ja Teadusministeeriumist pommuudis: soov sulgeda alla 100 õpilasega gümnaasiumid. Seega pole meil olnud paraku ei põhjalikkust ega debatti.

Võib uskuda, et haridussüsteemi saab muuta efektiivsemaks, et seal on peidus raha, mida saaks kasutada paremini. Otsustajate esimene instinkt on sulgeda väikeseid gümnaasiume, mille ülalpidamise kulu õppuri kohta on suurem. Kuid ettevaatust! Tuleme tagasi valitsuse lubaduse juurde tegelda haridussüsteemiga kompleksselt ja seda kõike avalikkuses (loodetavasti omavalitsuste ja koolide osavõtul).

Meenutame, et õpetajate streigi käigus tuli jutuks õpetajate suur koormus, ületunnitöö tegemine ja süvenev pedagoogide puudus koolides. Kuidas väikeste gümnaasiumite sulgemine seda probleemi lahendaks? Kuna maal on heast tööjõust puudus, siis näiteks Vastseliina õpetaja ei pruugi peale kooli sulgemist Võrru või Tartusse tööle minna, vaid ta otsib mingi teise kodulähedase töökoha.

Haridus- ja Teadusministeeriumi välksõjal väikegümnaasiumite vastu on puudu korralik mõjuanalüüs.

Ühesõnaga, haridus- ja teadusministeeriumi välksõjal väikegümnaasiumite vastu on puudu korralik mõjuanalüüs. Räägitakse kokkuhoiust, kuid avalikkus pole lisaks retoorilistele väidetele näinud kokkuhoiunumbreid. Pole ära oodatud isegi akadeemik Jaak Aaviksoo uurimuse vilju, mis pidi näitama, kuhu kulub ministeeriumi valitsemisalal raha.

Miks on siis väikeste gümnaasiumite sulgemisega läinud järsku nii kiireks, ehkki lubati põhjalikku ja mitmekülgset haridussüsteemi reformi arutelu? Tõenäoliselt seetõttu, et läheneb 31. märts. See on kuupäev, milleks omavalitsused kui koolipidajad peavad teatama mistahes muudatustest nende valitsetavates koolides. Vastava otsuse peab vastu võtma kohalik volikogu, mis käib koos tõenäoliselt kord kuus ning mille kutse ja päevakorrapunktid peavad jõudma volinikeni piisav arv päevi varem, et nad jõuaksid eelnõudega tutvuda. Seega on juba väga kiire, järgmine võimalus avaneb aga alles aasta pärast.

Ratsa rabistamine enamasti head vilja ei too. Seega võiks koolide sulgemised edasi lükata, kuni põhjalik ja mitmekülgne haridussüsteemi arutelu on peetud. Iisaku kooli näitel lubas riik omavalitsusele remondiraha, kui see gümnaasiumiosa sulgeb – selle näite põhjal oleks riik ikkagi nõus investeerima paljukirutud betooni. See kõik ei tundu loogiline, kindlasti mitte põhjendatud ja üldsegi mitte kaasav.

Kaasamisest on saanud juba muidugi negatiivse alatooniga sõna. Kuid streigi lõppedes valitsus seda ju lubas. Alternatiiv on õpetajate massiline töölt lahkumine, tagasilöök arenema hakanud piirkondadele ning pettunud ja tigedad inimesed.