TOOMAS ALATALU ⟩ Putin õigustab ja kordab Hitlerit

Tucker Carlson intervjueerimas Vladimir Putinit 6. veebruaril. Foto: GAVRIIL GRIGOROV/AFP

• Vladimir Putin õigustas Ukrainale kallaletungi Hitleri tegevusega Poolas.
• Venemaa president ajas segamini 1938. ja 1939. aasta.
• Moskva vallutuspoliitika on jõudnud ummikusse.

Venemaa diktaatori intervjuu USA ajakirjanik Tucker Carlsonile koosnes hoolikalt läbimõeldud vastusest küsimusele «Kust see Ukraina tuli?» (Otkuda ona vzjalas Ukraina). Vastus kõlas mitmes jaos, ent algas Adolf Hitleri tegevuse õigustamisega Poola valitsejate suhtes ja lõppes Ukraina tänase võimu pea samas vaimus sarjamisega, kirjutab väliskommentaator Toomas Alatalu.

Süüvigem teksti. Vladimir Putin viis kiirelt jutu ukrainlaste sajandeid kestnud julmale «poolastamisele». Seejärel sai oma osa Austria-Ungari impeeriumi kindralstaap, kes hakkas teadlikult looma lahet ukrainlaste ja venelaste vahel. Nii jõudiski jutt impeeriumite vallutuspoliitika juurde.

Edasi Putini sõnul: «1939. aastal, pärast seda, kui Poola tegi koostööd Hitleriga, aga Poola tegi seda, ja Hitler tegi ettepaneku – meil on kõik dokumendid arhiivis – sõlmida Poolaga rahu, sõpruse ja koostööleping, kuid nõudis, et Poola annaks Saksamaale tagasi nn Danzigi koridori, mis sidus Saksamaa põhiosa Königsbergi ja Ida-Preisimaaga. Pärast Esimest maailmasõda anti see territoorium Poolale ja Danzigi asemele ilmus Gdanski linn. Hitler nõudis seda tagasi rahu vaimus – poolakad keeldusid... Samas ikkagi tegid koostööd Hitleriga ja jagasid koos Tšehhoslovakkia... Poola keeldus täitmast Hitleri nõudmisi, samas osales Hitleriga Tšehhoslovakkia jagamises, ent kuna ei andnud Danzigi koridori, siis poolakaid sunniti (võnudili). Nood mängisid üle (zaigralis) ja sundisid (võnudili) Hitlerit alustama Teist maailmasõda just nendega. Miks algas 1. septembril 1939 sõda just Poolas? Ta osutus mitteäraräägitavaks (nesgovortšivõm). Hitlerile ei jäänud oma plaanide realiseerimiseks üle muud kui alustada just Poolast. Muide, Nõukogude Liit – ma lugesin arhiividokumente – käitus väga ausalt. Nõukogude Liit palus Poolalt luba viia oma väed appi Tšehhoslovakkiale, kuid toonane Poola välisminister teatas, et kui Nõukogude lennukid lendavad üle Poola, nad tulistatakse alla.

Tähtis on see, et sõda algas ja Poola osutus selle poliitika ohvriks, mida ta ajas Tšehhoslovakkia suhtes. Tuntud Molotovi-Ribbentropi protokollide alusel osa neist aladest läks Venemaale, k.a Lääne-Ukraina. Venemaa pöördus Nõukogude Liidu nime all tagasi oma ajaloolisele territooriumile.»

Ameeriklane nimetas Putini teadmisi pärast kuuldut entsüklopeedilisteks. Tegelikult ajas Putin ridamisi segi 1938. ja 1939. aasta, põhjused ja tagajärjed jmt. Selles segapudrus polnud kohta Stalinil, Balti riikidel, Soomel. Pearõhk oli Poolal ja tema juhtkonna paindumatusel. Tasub märgata Hitleri iseloomustamist – ainult rahu-mees, isegi sõna «sõda» on temaga vaid korra seotud. Aga see on vaid ettevalmistus peasõnumiks, mis kõlab intervjuu lõpus.

Ameeriklane nimetas Putini teadmisi pärast kuuldut entsüklopeedilisteks. Tegelikult ajas Putin ridamisi segi 1938. ja 1939. aasta, põhjused ja tagajärjed jmt.

Vahepalana kuulutatakse, et Ukraina riigi lõid bolševikud 1922. aastal. Seejuures tagas Stalini liiduvabariikidele autonoomia ja Lenin olla andnud õiguse liidust lahkulöömiseks. Väited, millele Putin seekord lisab juurdumise (korenizatsija), mis siis peab silmas juhitavat rahvusliku identiteedi (keele, kultuuri, religiooni, traditsioonide jmt) süvendamist ja hoidmist kohtadel. Praegusel juhul räägitakse ukrainiseerumisest.

Nõukogude Liidus venestamise subjektideks olnud võtavad täna kõiki neid valesid üksnes muigega, ent läänes võib see jutt tõesti siiani muljet avaldada. Riigipiiride muutmise osas mainib Putin teist korda Stalinit ja ikka kahtlevas toonis: «... Stalini režiimi ajal olla olnud palju inimõiguste ja teiste riikide õiguste rikkumisi», mis andvat õiguse (maid) tagasi küsida. Tucker Carlson oli kärme küsima: «Kas Orbániga olete seda arutanud?» Vastuseks kiire «ei».

Kolmik: Hitler, Stalin, Putin. Foto: Internet

1991. aasta sündmustest (Ukraina iseseisvumine koos neutraliteedi kuulutamisega) hüppab Putin kohe 2014. aastasse. 2008. aastat mainitakse, ent seoses tekkinud segadusega NATO riikide peres ehk siis ei sõnagi Gruusia alade vallutamisest ja sellest, kuidas ka Moldovat kavandati järgnevaks toore ja pehme jõu operatsiooniks. Putini kinnitusel alustasid 2014 Kagu-Ukrainas sõjategevust Kiievis võimule pääsenud natsid ja toimus USA Luure Keskvalitsuse hästi organiseeritud riigipööre 22.02.

Putin ei maini Krimmi vallutamist kaks päeva varem, enda eriesindaja osalemist neljapoolsetel garantiide kõnelustel Kiievis, Moskva-meelsete saadikute kogunemist samal 22.02 Harkivis, kus loodi vastuvõim võitluseks fašismiga Kiievis jne. Samas annab Kremli peremees samm-sammult teada, et kõiges 2014. aastast peale toimunus on süüdi Ukraina juhid, kellele ei ole võimalik oma tahet peale suruda. Nagu seda olid Poola juhid suhtlemises Hitleriga 1938–1939, millest Putin intervjuu alguses pikalt pajatas.

Probleemiks on mõistagi suurriigi ja temast nõrgema naaberriigi suhted ja 2013–2014 oli ajend lihtne – kas Ukraina jätkab liikumist Euroopa Liitu või ühineb hoopis Euraasia Majandusliiduga, mida Moskva kiirkorras lõi (alustas tegevust 27. mail 2014). Ukraina NATO liikmelisusest rääkimine oli algaastail pigem propaganda, mis aasta-aastalt tugevnes ja millest sai määrav õigustus suhtluses viimasel kahel aastal.

Kremli 2014. aasta agressioon tuli NATO-le üllatusena ja altminekud jõudsid ka nn Minski lepingutesse. Selles intervjuus möönab Putin esmakordselt, et Donbass sai neis liialt suured õigused, ent väidab kokkuleppimise võimalust, sest piirkonna jäämine Ukraina koosseisu olla olnud tagatud. Kiiev igal juhul taganes neist lepingutest ja ka 2022. aasta Istanbuli omast. Viimane kirjutati kokku ajal, mil Vene armee oli Kiievi all. Ukraina armee pealetungi käigus, mil Venemaa juba tegeles ka vallutatud territooriumite inkorporeerimisega, andis Ukraina president dekreedi, mis keelas igasugused läbirääkimised president Putiniga.

Tänane seis erineb sellest, milles oli Hitler omal ajal, ent Putin väidab, et alustas 22.02.2022 sõda juba kaheksa aastat kestva vastase poolt alustatud sõja lõpetamiseks, sest tollel pole kokkuleppimissoovi. Ehk siis ta oli sunnitud tegutsema, nagu see sündis Hitleriga!?

Selles intervjuus möönab Putin esmakordselt, et Donbass sai neis liialt suured õigused, ent väidab kokkuleppimise võimalust, sest piirkonna jäämine Ukraina koosseisu olla olnud tagatud.

Tucker Carlson pigistas Putinilt välja ka mingi denatsifitseerimise selgituse. Putini sõnul läks Ukraina eliidi äärmusrahvuslik osa koostööle Hitleriga, lootes, et too toob kaasa vabaduse!? Miks seda vabadust eelnevalt polnud, Putin ei selgita, küll aga nimetab, et valiti valed juhid – Bandera, Šuhhevõtš jt – ning siis läks nii, et isegi Saksa SS-väed jätsid kõige räpasema töö Ukrainas – poolakate, juutide ja venelaste hävitamise kollaborantide teha. Iseseisvunud Ukrainas tundsid nood ja nende järgijad end vabalt. Sestap olla denatsifitserimine vajadus vabaneda inimestest, kes järgivad elus natsismi teooriat ja püüavad seda säilitada. Putini sõnul olnud võitlus natsismi ja neonatsismi ilmingutega kirjas ka Istanbuli lepingus. Ent see on kirjas mujalgi ja põhjendada selgelt vähemuse vastu peetava võitlusega algul osalist, seejärel täiemastaabilist kallaletungi naaberriigile ei veena kedagi.

Fakt on see, et Venemaale väidetavalt või ka tegelikult ajaloos kuulunud maade tagasivallutamisega on Putini poliitika jõudnud ummikusse. Carlsoni otseküsimusele – kas keegi lepib, et 20 protsenti Ukraina territooriumist jääb Venemaa vallutuseks – vastab ta, et seda tekkinud seisu tuleb arvestada. Samas annab mõista, et on võimalik mingi kokkulepe saavutada, kuid algatus dialoogiks peab ilmtingimata tulema USA-lt, sest Ukraina president olla üksnes tema marionett. Tühi lootus, sest kollektiivne lääs on ühtsem ja toimivam kui kunagi varem tõrjumaks ainsa säilinud impeeriumi – Venemaa uut agressiooni.