Juhtkiri ⟩ Euroopa peab suutma end ise kaitsta

Päeva karikatuur, 12. veebruar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Vastasseis Venemaaga võib venida väga pikaks.

Euroopa peab oma riigikaitsekulutusi kasvatama ja seda raha tõhusamalt rakendama.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas intervjuus Saksa väljaandele Welt am Sonntag, et allianss peab olema valmis aastakümnetepikkuseks vastasseisuks Venemaaga. Ta nentis, et kui Putin Ukrainas võidab, ei ole mingit garantiid Venemaa agressiooni laienemise vastu. Stoltenbergi hinnangul peab NATO seepärast praegu toetama Ukrainat ja investeerima alliansi enda kaitsevõimekusse.

Kõige rohkem tekitab Euroopa pealinnades muret võimalus, et sügisel toimuvatel valimistel saab USA presidendiks taas Donald Trump. Ta on väljendanud skepsist, kas Ukrainat ikka on vaja sõjaliselt abistada. Nüüd ähvardas Trump ka, et tema juhitav USA ei kaitseks rünnaku eest neid NATO liikmesriike, kes pole ise piisavalt panustanud. Suurema osa NATO liikmete kaitsekulutused jäävad alla nõutava piiri, milleks on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

2016. aastal olid eurooplased veendunud, et Trumpi võit pole lihtsalt võimalik ja valimistulemus tabas neid täieliku šokina. Neli aastat hiljem lootsid nad, et Trumpi tagasi ei valita ja tookord osutus nende aimdus õigeks. Seekord keegi ilmselt midagi loota ei julge ja sellepärast on märgata ka mõningast valmistumist, vähemalt sõnades.

Tõsiasi on see, et ELi sõjalised kulutused ületavad Venemaa omi kolm korda. Ent ometi muretsevad selle liikmesriigid, et ei suuda end Venemaa rünnaku korral kaitsta. Euroopa iseseisva kaitsevõime tagamiseks peaks suurem osa ELi riike oma eelarvekulutusi vähemalt kahekordistama, kolme protsendini SKTst või enamgi.

Tõsiasi on see, et ELi sõjalised kulutused ületavad Venemaa omi kolm korda. Ent ometi muretsevad selle liikmesriigid, et ei suuda end Venemaa rünnaku korral kaitsta.

ELi siseturuvoliniku Thierry Bretoni kinnitusel mõistavad riigijuhid, et blokk peab suurendama oma sõjalisi kulutusi ja võimekust. Ilmselt tuleks kasuks ka kulutuste tõhusamaks muutmine, näiteks liikmesriikide ühishanked.

Ka Ukraina koha pealt peab EL võtma suurema koorma enda kanda. Saksa majanduslehe Handelsblatt andmeil kaaluvad Ukraina liitlased võimalust muuta Ramsteini tippkohtumiste formaati nii, et sõjalist abi hakkaks USA asemel koordineerima NATO. Kavaga olevat välja tulnud USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ja Stoltenberg. Ramsteini tippkohtumistel, mis toimuvad regulaarselt alates aprillist 2022, osaleb üle poolesaja riigi.

Tegelikult peaks nii EL kui ka teised NATO liikmed kaitsevõimesse senisest tõsisemalt suhtuma sellest hoolimata, kes sügisel USA presidendiks valitakse. Kõige ohtlikum oleks loota Bideni tagasivalimise puhul, et elu jätkub samamoodi Ühendriikide vihmavarju all, nagu möödunud aastakümnetel, enne Trumpi. Või Trumpi valimisvõidu puhul, et neli aastat mööduvad kiiresti ja siis saab naasta harjunud rööbastesse.

Euroopa peab mõtlema oma pikaajalistele huvidele. USA pidevale sõjalisele toele ei saa loota, sest sellel riigil on ikka olnud kombeks aeg-ajalt iseendasse tõmbuda.