ANALÜÜS ⟩ Venemaa presidendiks soovinud Nadeždini toetuseks andsid allkirju ka FSB töötajad

Venemaa presidendiks kandideeriva Boriss Nadždini toetuseks anti üle Venemaa küll umbes 300 000 toetusallkirja, kuid on selge, et kogu protsessil hoidsid Kreml ja julgeolekuteenistus FSB teraselt silma peal. Protsessi kontrollimiseks sokutati tema nimekirjadesse ka surnud hinged. Toetusallkirjade andmine Moskvas 20. jaanuar 2024. Foto: Postimees

Boriss Nadeždin, keda peeti võimalikuks Kremlist sõltumatuks kandidaadiks, sai Venemaa valimiskomisjonilt teada, et tal ikka ei lasta kandideerida. Miks tema kampaanias andsid allkirju ka Venemaa julgeolekuteenistuse FSB töötajad, kirjutab Postimehe ja sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Venemaa valitseja Vladimir Putini ametiaja pikendamine toimub 2024. aasta märtsis. Kõik paistab minevat plaanipäraselt ja üksiküritajad, hullud, äärmuslased ning teised «kahtlased isikud» on hääletussedelilt kõrvaldatud.

Üldiselt on lubanud Kreml seada üles vaid neid nimesid, keda kindlalt kontrollib. Teised, olgugi väikese või olematu toetuse ja reaalse edu võimaluseta, välistatakse. Nii lükati kõrvale sõjakurjategija Girkin, kes mõisteti süüdi ning süüdimõistetud isik Venemaal presidendiks kandideerida ei saa. Samuti tõrjuti kõrvale Tveri oblasti väikelinnast pärit 40-aastane kohaliku taseme poliitik ning endine teleajakirjanik Jekaterina Duntsova. Venemaa «valimiskomisjoni» juht Ella Pamfilova teatas 23. detsembril 2023, et nad ei registreeri puuduste tõttu dokumentides tema kandidatuuri. Avalikult Duntsova kandidatuuri tagasilükkamist kommenteerides teatas Pamfilova veel: «Te olete noor naine, teil on kõik veel ees. Iga miinuse saab alati plussiks muuta. Iga kogemus on ikkagi kogemus.» See ei võimaldanud Duntsoval asuda koguma toetusallkirju.