Käsi Pulsil ⟩ Kui tõsine on meestevastane paarisuhtevägivald?

Psühhoterapeut Eda Mölder, MTÜ Eluliini juhatuse liige. Foto: Priit Simson

• Lisaks: valitsuse töörühm hakkab arutama sisserände suurendamise võimalusi.
• Kaja Kallas noomib Andrus Ansipit halva käitumise pärast
• Kapo esitas Tõnis Möldrile kahtlustuse altkäemaksu küsimises.

Sel nädalal vapustas Eestit traagiline mõrv-enesetapp Suure-Jaanis, kus mees võttis pärast lahutust elu oma 4-aastaselt tütrelt ja iseendalt. Eelmise nädala lõpul avaldati ka värske uuring meestevastasest paarivägivallast Eestis. Kuku saates «Käsi pulsil» oli külas psühhoterapeut Eda Mölder, Eluliini juhatuse liige.

Statistikaameti äsjase uuringu põhjal on elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 33 protsenti mehi. Martin Ehala märkis, et nõukogude ajal üles kasvanud inimesena on ta näinud palju, kogenud pööraseid 90ndaid, ja tundub, et inimesed on palju leebemaks ja heatahtlikumaks läinud aja jooksul, aga uuring näitab et justkui oleks läinud vägivaldsemaks. Kuidas seda seletada?

Eda Mölder ütles, et Elluliin toimib juba 1990nde algusest ja tollal oli enesetappude arv suur, nüüd on jäänud väiksemaks. Kuid enesetapu ja vägivalla kokkusidumine ei pruugi olla adekvaatne. See, mis paistab välja ja mis on sees, ei pruugi olla sama, ja seetõttu on ennatlik enesetapu põhjustega spekuleerida. Mõnikord nimetatakse enesetappu ka ka enesemõrvaks, sest inimene on seesmiselt agressiivne, aga ei ela seda teiste peal välja, vaid iseenda peal.

Ehala tõi välja ühe äsjase ülevaateartikli mõrv-enesetappude kohta, mille üldistused põhinesid 49 uuringul. Sealt ilmnes, et mõrv-enesetapp väga madala sagedusega, näiteks Soomes 0,2 juhtumit 100 000 inimese kohta. Sooritajate hulgas on ülekaalus mehed. Tüüpiline mõrv-enesetappudele on, et need on seotud äsjase suhtetraumaga - lahutus on tüüpiline riskifaktor samuti tõsine paarisuhtekonflikt.

Tüüpiline mõrv-enesetappudele on, et need on seotud äsjase suhtetraumaga - lahutus on tüüpiline riskifaktor samuti tõsine paarisuhtekonflikt.

Uuring tõi esile ka kaks tüüpilist motiivi: partneri mõrv-enesetapu puhul on armukadedus kõige sagedasem motiiv – et kui mina sind ei saanud, ärgu saagu ka keegi teine. Sageli sooritakse mõrv afektiseisundis, ja enesetapp järgneb mõrvale, kui asja jubedus tegijale kohale jõuab.

Lapsetapuga suitsiidi puhul on korduv motiiv teistsugune – ohvril on tekkinud pettekujutlus väljapääsmatust olukorrast, ta elu on kokku kukkunud. Ja ta ei taha jätta last üksi kurja maailma, otsustab seetõttu «minna koos».

Võimalik on ka kättemaksumotiiv. Ühe teise uuringu kohaselt, mis analüüsis hüvastijätukirju, on umbes veerandi enesetappude puhul hüvastijätukirjas mingi vihje kättemaksule. Ja isegi kui ei ole, üsna kindlalt peab enesetapja ju teadma, et kellelegi teeb tema tegu haiget, lisas Ehala.

Koolitulistamised on sageli kättemaksusuitsiidid, endaga võetakse kaasa keegi teine. Nende puhul on sage motiiv jõuetus, allasurutus – koolikiusatu või hüljatu maksab niimoodi kätte maailmale. Ühesõnaga, tegu on reaktsiooniga ülekohtule, kas reaalsele või kujutletule.

Mölderi hinnangul tuleb kõigepealt tuleb lahti seletada, mis üldse on vägivald. Vanemad mehed ei pruugi aru saada. Nad vajavad sisu lahti seletamist.

Mölder kinnitas, et vanemate vastutus lapse ees on nii suur, et tõesti äärmuslikel juhtudel otsustatakse ta võtta endaga kaasa. Inimesel on sellises olukorras tunnelnägemine, ta näeb olukorda väga kitsalt. Need, kes otsivad abi, saavad leevendust, aga paljud ei pöördugi. Ja tihtilugu inimene ei tea, mida öelda. Paljud helistajad on mõnikord lihtsalt vakka. Eriti mehed.

Muuli viis tema tagasi statistikaameti uuringu juurde – 33 protsenti meestest on kannatanud perevägivalla all, enamus sellest on vaimne vägivald. Rohkem tunnistasid seda nooremad mehed, mitte vanemad. Miks see nii on?

Mölderi hinnangul tuleb kõigepealt tuleb lahti seletada, mis üldse on vägivald. Vanemad mehed ei pruugi aru saada. Nad vajavad sisu lahti seletamist. Muuli vastas, et näiteks kui naine ütleb, et aitab joomisest, vii prügiämber välja, kas see siis on juba vaimne vägivald?

Kalle Muuli: Kui naine ütleb, et aitab joomisest, vii prügiämber välja, kas see siis on juba vaimne vägivald?

Mölder: küsimus on selles, mida me tajume vägivallana. Nooremad mehed on teadlikumad, nad oskavad vägivalla teemadega ümber käia.

Ehala: aga kas ei ole äkki nii, et see noorte meeste ja noorte naiste hea vägivalla tunnetus tuleb sellest, et nad on väga teadlikud oma õigustest. Ja igasugune partneripoolne surve, näiteks ära mine sõpradega välja, sa old juba kolm nädalavahetust käinud, seda tajutakse tänapäeval juba vaimse vägivallana, võibolla paarkümmend aastata tagasi tajuti seda normaalse viisina, kuidas paar reguleeris oma kooselu.

Mölder ütles, et väike doos armukadedust on ju tore, aga mingist hetkest hakatakse partnerit kontrollima. Ja see on instrumentaalne vägivald. Soov teist alla suruda.

Ehala: Instrumentaalne vägivald ju areneb samm-sammult, kuni partneri enesehinnang hävib. Kuidas teha nii, et inimene õigel hetkel hakkaks ennast kehtestama. Selle asemel et lasta end kümme aastat alla suruda ja siis öelda: ma nüüd lähen. Ja teine pool on siis šokeeritud – aga meil oli ju kõik korras.

Mölder: inimesed sageli ei oska seada oma piire.

Saate teised teemad

Kümme aastat tagasi. Euroopa Parlamendi valimised 2014. Reformierakonna valimispidu. Andrus Ansip ja Kaja Kallas. Foto: Mihkel Maripuu

Saate «Käsi pulsil» teiste teemadena arutati Kaja Kallase ja Andrus Ansipi vahelist tüli Reformierakonnas, majandus- ja kommunikatsiooniminister Tiit Riisalo (EE200) plaani suurendada sisserännet, kiiruspiiranguid Tallinnas ja Tõns Mölderile esitatud altkäemaksu küsimise kahtlustust.