ANDRE HANIMÄGI ⟩ Pangad võiksid oma suuri kasumeid ühiskonnaga siiski paremini jagada

LHV Grupi juht Madis Toomsalu (esiplaanil) käis septembris koos ametivendadega peaministrile selgitamas, miks pole pangamaks hea mõte. Toomsalu selja taga Coop Panga juht Margus Rink (vasakul) ja SEB juht Allan Parik. Foto: Eero Vabamägi

Pankade 940 miljoni euro suurune kogukasum aastal 2023 ja laenuvõtjat pitsitav euribor on andnud ühiskonnale piisavalt jutuainet ning tõstnud taas populaarseks pangamaksu idee. Kuidas seda realiseerida, kirjutab riigikogu liige Andre Hanimägi (SDE).

Tegu on kirgi kütva ettepanekuga – lihtne on viidata pangamaksule kui võluvitsale, mis oleks justkui lahendus maksutõusude asemel. Ja eks ongi raske mõista, miks ei võiks pea miljard teeninud sektorilt rohkem oodata. On ju mõnigi teine riik läinud pangamaksu teed.

Sotsiaaldemokraadid pakkusid eelmisel aastal pangamaksu idee ka välja, kuid asja sellest ei saanud. Koalitsiooni kuuluvad paremerakonnad pidasid paremaks lahenduseks kokkulepet, mille järgi võtavad pangad välja rohkem dividende ja annavad riigile 120 miljonit eurot lisatulu. Valitsus veendi ära, ühiskonda aga mitte niivõrd.