AARNE SEPPEL ⟩ Millest jutustab koolide edetabel?

Foto: Dal-e

Igal aastal, tänu ministeeriumi suvale järjest suvalisemal ajal, avalikustab parasjagu vastutav allasutus Eesti gümnaasiumite riigieksamite tulemused. Täpselt samamoodi igal aastal teevad ajakirjanikud nende põhjal koolide edetabeli. Ja nii nagu igal aastal, kirjutab ka sel aastal mõne kooli direktor, et andmebaasis on valed andmed või metoodika on arusaamatu, kirjutab toimetaja Aarne Seppel.

Ega olekski sellest rutiinsest uudisest põhjust kommentaari kirjutada, kui poleks kaht asjaolu. Lugejate huvi sellise edetabeli vastu on absoluutselt igal aastal värske, inimesed teevad digitellimusi, arutavad, vaidlevad. Aga saadavad ka tänukirju. Kuidagi tuleb ju oma võsukestele kool valida. Ühtsuskooli idee on tore küll, aga reaalsus on ikkagi see, et lisaks umbes tosinale õpilasi valivale eliitkoolile on suur hulk koole, mille tulemused on miskipärast kõrgemal keskmisest. Me kõik tahame oma lastele parimat, isegi kui pole raha, et «vabatahtlikult» orelivilesid koolile annetada.

Kindlasti on nii linnas kui maal koole, mille headuse kohta ei ütle edetabelikoht kuigi palju. Mingil põhjusel on gümnaasiumiharidust hakatud enesestmõistetavaks pidama. Eks olegi ebaõiglane võrrelda kümmekonna lõpetajaga koole nendega, kus lõpetajaid kümme korda enam. Mikrogümnaasiumid on luksustoode, mitte personaalne riik, vaid personaalne haridus.