Uue kaitseväe juhataja kandidaatide valik on meediast läbi käinud ning ega väga palju fantaasiat selle koostamisel rakendada ei saakski – eelkõige räägime kõrgematest ohvitseridest, kelle teenistuskogemuse, sõjalise hariduse, juhtimisvõime ja isikuomaduste kombinatsioonis peab leiduma see miski, mis paneb valikut tegevad poliitikud kandidaati usaldama. Sellest tulenevalt on üllatav, et kindralkoosseis pandi nii-öelda kõrvale ja kaitseminister Pevkur läks otsima enda jaoks kõige sobivamat.
Selline Pevkuri tegutsemisviis paistab sisuliselt umbusaldusavaldusena kaitseväe praegusele juhtkonnale. Tõsiselt muret tekitav on selline käitumine, kui silmas pidada teiste koalitsioonierakondade käitumist. Riigikaitsekomisjoni esimees Stoicescu (Eesti 200) on justkui mõista andnud, et kaitseväe juhataja peaks «oma kohta teadma» ning mitte vaidlema poliitikutega. Selline lähenemine on täielik absurd. Kaitseväe juhataja ülesanne on valmistada ette Eesti riigikaitse võimaliku rünnaku korral.