/nginx/o/2022/03/03/14405769t1h9461.jpg)
Muresid on ka meile sõbralike, avasüli vastuvõetud ukrainlastele koha leidmisega meie ühiskonnas – kuigi nad on üldiselt haritud, töökad ja Eesti riigile lojaalsed, tõdeb emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.
Muresid on ka meile sõbralike, avasüli vastuvõetud ukrainlastele koha leidmisega meie ühiskonnas – kuigi nad on üldiselt haritud, töökad ja Eesti riigile lojaalsed, tõdeb emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.
Eestis on sisserännu piirangud alates taasiseseisvumisest peale olnud võrdlemisi ranged ja immigratsioonikvoot suhteliselt väike. Ometi on see osutunud otstarbekaks – rahvastiku rahvuskoosseis on olnud läbi iseseisvusaastate enam-vähem püsiv ja eestlaste osa rahvastikus pole oluliselt muutunud. Ka kontrollitud sisserände põhimõtet on jälgitud – sisserändajate keskmine haridustase on olnud kõrge.