JUHTKIRI ⟩ Annetused mõnusaks eluks

Foto: Postimees

• Läinud aasta üks kurvemaid lugusid on MTÜ Slava Ukraini juhtum.
• Postimehe uurimus on näidanud, et annetuste väärkasutamine toimus ka Eestis.
• Huvitav, kes maksaks kinni traumateraapia annetajatele, või veelgi enam, ukrainlastele?

Läinud aasta üks kurvemaid lugusid on MTÜ Slava Ukraini juhtum. Kui Venemaa ründas Ukrainat, annetasid heasüdamlikud eestlased suuri summasid abiorganisatsioonidele, sealhulgas MTÜ Slava Ukrainile. Veel aprillis seisis värskelt rahvasaadikuks valitud Johanna-Maria Lehtme riigkogu ees ja nõudis: «Saatke kiirabide jaoks raha! Saatke abiraha!»

Postimees tegi hiljem kindlaks, et nii-öelda geriljakiirabisid ehitati Ukrainas oluliselt kallimalt, kui Lehtme väitis. Seda fakti kinnitab meie analüüs Slava Ukrainist saadud andmete põhjal: ühe auto ostmiseks, remontimiseks ja ümberehitamiseks kulus 2023. aasta kevadel keskmiselt 21 837 eurot, kuid peale Lehtme lahkumist MTÜ eesotsast on alates mullu augustist kulutatud ühele autole 7534 eurot ehk kolm korda vähem. Kirjutame sellest põhjalikumalt lähipäevadel.

See lugu on väga kurb seetõttu, et annetamine oli üldrahvalik aktsioon, mis tuli meie inimeste, sageli üsna kehvalt toime tulevate inimeste südamest. Kes annetas kümme eurot, kes kakskümmend viis eurot. Väga raske on üle hinnata kahju suurust, mida annetajate usaldusele valmistas Slava Ukraini raha väärkasutamine. Pole mingi ime, et annetused on kokku kuivanud.

Huvitav, kes maksaks kinni traumateraapia annetajatele, või veelgi enam, ukrainlastele, kes on kannatanud saamata jäänud abi tõttu?

Kui senini valitses arusaam, et väärkasutamine toimus kusagil Ukrainas ja Eestist oli sellega seotud vaid Johanna-Maria Lehtme, kes nüüdseks on pildilt kadunud, siis Postimees on küsitlenud Slava Ukraini juhtkonda, millest nähtub, et kahjuks pole see nii. Suur hulk mittetulundusühingule annetatud raha on kummalistel asjaoludel kulunud juba Eestis, järelikult on siinsete kasusaajate hulk olnud suurem.

Toome mõned näited. Slava Ukraini 2022. aasta aruandest leiab kulurea «mitmesugused tegevuskulud». Selle alla käib kontori kulu, raamatupidamine, reklaam ja muu säärane. Selleks kõigeks kulus Slava Ukrainil kokku 262 714 eurot, samas kui sarnase käibega heategevusfondil Kingitud Elu on sarnaseid kulusid olnud kokku 36 396 eurot.

Seegi pole veel kõik, nagu teleturu reklaamis öeldakse. Slava Ukraini e-poe arendamiseks on kulunud 18 318 eurot (turu-uuringu põhjal aga võib öelda, et väärika lahenduse saaks kuni 10 000 euroga), aastatel 2022–23 on mittetulundusühing kulutanud mitmesugusteks «konsultatsioonideks» kokku 30 978 eurot. Selle kuluartikli all on olnud arved kellelegi laos abistamise eest, psühholoogi ja traumateraapia teenused, juriidilised kulud meediaskandaali puhkemise järel. Ja me ei räägi siinkohal veel mittetulundusühingus töötanud inimeste palkadest, mille keskmine ületas Eesti keskmist palgamäära.

Huvitav, kes maksaks kinni traumateraapia annetajatele, või veelgi enam, ukrainlastele, kes on kannatanud saamata jäänud abi tõttu ning nüüd kuulevad, et mingi «grupp seltsimehi» korraldas endale neile mõeldud annetuste abil mõnusa elu? Usaldus tuleb taastada, vaja on kõik asjaolud avalikustada.