:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2024/02/06/15870626t1hc0eb.jpg)
- Autoritaarsete režiimide toetamine pole hästi lõppenud.
- Ukraina kajastamine on keeruline ülesanne.
- Ukraina peab kinnistama end demokraatiasse.
Ukraina peab jätkama demokraatia teel, sest see on nii lähi- kui ka kaugemat tulevikku silmas pidades ainuvõimalik lahendus, leiab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.
Viimasel ajal on läänes pööratud varasemast võibolla suuremat tähelepanu ka Ukraina sisemistele arengutele. Nii kirjutas nädalavahetuse Financial Times võimalusest, et Ukraina naaseb oligarhide aega. Eks siinsamaski Postimehes kirjutas Jaanus Piirsalu koos oma Ukraina kolleegidega laupäevases AKs sellest, kuidas mitmed mehed ei soovi minna sõjaväkke, sest ei taha võidelda reegleid rikkuva riigi eest.
Ukraina sisemistest probleemidest kirjutamine on tasakaalutrikk. Ühelt poolt on selge, et Vene propaganda üritab igati võimendada Ukrainas aset leidvaid küsitavusi ja neid ka läänes Ukrainas kahtlejaile edasi sööta. Teisest küljest ei tundu õige, kui neid küsitavusi maha vaikida. Seega tuleb Ukraina probleemidest kirjutajal alati arvestada, et Kreml ja tema käsilased kirjutatut enda huvides ära kasutavad.
Samas meenutades külma sõda: USA-l ei olnud mingeid probleeme toetada kommunismivastases võitluses riike, mis ignoreerisid demokraatlikke reegleid ja mida juhtisid diktaatorid. Ses plaanis jõudis äärmuseni USA otsus tunnustada puna-Hiinat ja kasutada seda Nõukogude Liidu nõrgestamiseks. Näiteks Guatemala, Iraani või Nicaragua toetamisel demokraatiast väga juttu ei tehtud. Nagu ütleb palju kasutatud tsitaat USA presidendilt Franklin Delano Rooseveltilt Nicaragua diktaatori Anastasio Somoza kohta: «Ta võib olla litapoeg, aga ta on meie litapoeg.»
Seega tuleb Ukraina probleemidest kirjutajal alati arvestada, et Kreml ja tema käsilased kirjutatut enda huvides ära kasutavad.
Niisiis, kui lugeda näiteks vastuolust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja Ukraina armee ülemjuhataja Valeri Zalužnõi vahel ning teistestki süüdistustest Zelenskõi vastu, kas võiks Roosvelti parafraseerides nentida lihtsalt, et Zelenskõi on meie litapoeg ja asi mutt (see EI OLE Somoza võrdlemine Zelenskõiga). Ukrainat tuleks toetada kasvõi sellepärast, et nõrgestada Venemaad.
Kuid pikemas perspektiivis pole see hea plaan. Esmalt muidugi nulliks Ukraina demokraatiast kaugenemine viimase lootused saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Ka USA poolt iga hinna eest toetatud autoritaarsed riigid on jätnud järelmid, millega maadleme tänase päevani. Kasvõi seesama puna-Hiina, mis sai USA toetusel vaid võimu juurde ja on muutunud nüüd USA rivaaliks. Või ka Iraan, mille elanikel sai šahhi režiimist ühel hetkel kõrini ja mis viis islamirevolutsioonini. Selle tagajärgi «naudime» praegugi. Demokraatia kinnistumine Ukrainas on seega lahendus nii lähi- kui ka pikemat tulevikku silmas pidades.