JUHTKIRI ⟩ Konkurents viib edasi

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Koolide pingerida aitab võrrelda koolide tulemusi aastati.
• See näitab, kuidas kulgeb õpetajate ja õpilaste koostöö.
• Konkurents tähendab pingutust, mis paneb edasi rühkima.

Koolide edetabel sunnib koole pingutama, sest konkurents on edasiviiv jõud ja mida rohkem on meil tarku koolilapsi, seda tugevam on Eesti riik üldisemalt.

Postimees avaldab oma iga-aastase koolide edetabeli. Esikolmik pole võrreldes mulluse aastaga muutunud: esikohal on Tallinna reaalkool, järgnevad Tallinna inglise kolledž ja Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium. Esikoha punktisumma on mõnevõrra väiksem kui mullu, kuid eks näidanudki eelmisel aastal avaldatud PISA testid, et ehkki olles maailma tipus, on Eesti koolilaste teadmised loodusõpetuses veidi langenud. Vara on siiski selle põhjal teha mingeid üldistavaid järeldusi, nagu võiks olla tegemist püsiva langustrendiga.

Koolide pingerida on ka kritiseeritud. Siiski aitab koolide pingerida võrrelda koolide tulemusi aastati ning loob niiviisi mingisuguse pinnase, missugusesse kooli soovib lapsevanem oma järeltulijat panna. Konkurents, võistlusmoment tähendab ka pingutust, mis paneb edasi rühkima. On ju maailmas täiesti tavaline praktika ka ülikoolide reastamine.

Haridus- ja teadusministeerium pole kiirustanud koolide eksamitulemusi avalikuks tegema ja nii on nendega venitamine tinginud olukorra, kus koolide edetabeli avaldamine nihkub üha lähemale ajale, mil algavad sisseastumiskatsed koolidesse. Seega jääb lapsevanematel ja lastel aina vähem aega teha kaalutletud valik.

Koolide pingerida aitab võrrelda koolide tulemusi aastati ning loob niiviisi mingisuguse pinnase, missugusesse kooli soovib lapsevanem oma järeltulijat panna.

Koolide pingerida tuleb käsitada kui rahvaspordiüritust, kus eespool lahendavad omavahelist pinget tipud ja tagapool tulijad teevad oma tulemust. Tagumise poole tegijad võtavad tavaliselt mõõtu aastatega välja kujunenud konkurentidega ja pole midagi imestada, kui koolidki jälgivad mõnda teist kooli tähelepanelikumalt kui teisi. Ei maksa ka arvata, nagu oleks tipp suletud – ühe või teise õppeaine tulemustega on tippu jõudnud koolid mujaltki kui Tallinnast või Tartust.

Eelmisel aastal avati Eestis viis uut riigigümnaasiumi, mis sel põhjusel veel praegusesse edetabelisse ei jõudnud. Mõningast aimu riigigümnaasiumide potentsiaalist annab Kohtla-Järve riigigümnaasium, mis tõusis 2022. aasta 73. kohalt 48. kohale. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles Postimehele, et eelmise aasta lend oli just see, kes oli valinud kooli teadlikult. Järelikult valikud loevad. Võib ka eeldada, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tõus koolide edetabelis julgustab edaspidigi just seda kooli valima.

Koolide edetabel on vaid üks osa meie hariduselust, näidates pigem kooli sisekliimat, seda, kuidas kulgeb õpetajate ja õpilaste omavaheline koostöö. Ent on selge – nagu me nägime hiljuti lõppenud õpetajate streigist –, et üksnes koolide endi pingutustest ei piisa. Õpetajate ja tegelikult sellega ka õpilaste elu paremaks tegemisse peavad panustama riik ja omavalitsused. Postimehe koolide edetabel on üks viis hinnata koolide jõupingutusi.