Juhtkiri ⟩ Valitsuse õhulossid

Päeva karikatuur, 5. veebruar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti pikaajaline majanduskasv saab põhineda vaid ekspordil.
• Selleks peab majandus olema aga konkurentsivõimeline.

Kuna meie ekspordipartneritel läheb kehvasti, ei tohiks valitsus omakorda asju raskemaks muuta.

Saksa majandus vähenes mullu kolmandas kvartalis 0,3 protsenti. Tegelikult pole see juba paar aastat suuremat kasvanud ja ka tänavu ei paista midagi kuigi head silmapiiril. Mõnigi ütleb, et Saksamaa on Euroopa «haige mees», kelle äriidee enam ei toimi.

Meie jaoks on Saksamaa oluline ekspordipartner. Tegelikult isegi tõenäoliselt kõige olulisem ekspordipartner, kuigi statistikatabelites see nii ei paista. Saksamaa nimelt on üks tähtsamaid sihtriike ka meie teiste suuremate ekspordimaade kaupade ja teenuste jaoks.

Kui Saksamaal läheb kehvasti, on kehv aeg ka neil riikidel, kes meie kaupu ja teenuseid ostavad. Kui Saksamaa äriidee enam ei toimi, mõjutab see tugevalt ka meie ekspordisektorit. Isegi nii tugevalt, et võib tekkida küsimus, kas Eesti äriidee veel toimib.

Eesti majandus on kahanenud juba ülemöödunud aasta algusest. Selle pikaajaliseks kasvatamiseks pole meil suurt muid võimalusi kui eksportimine. Siseturg on Eestil nii väike, et selle peal liiga kaua ei kasva. Seega peavad meie ettevõtted olema eksporditurul konkurentsivõimelised. Ehk meie pakutav ei tohi olla kallim kui teiste riikide samaväärne toode või teenus.

Tööjõu hinna poolest on Eestil konkurentsivõimet hoida keeruline – seda on meil vähe ja rahvastik vananeb, mis tähendab automaatselt, et tööjõud läheb tulevikus kallimaks. Peale tööjõu on ettevõtjal vaja aga ka teisi sisendeid. Kindlasti ei aita konkurentsivõimele kaasa Euroopa kalleim elektrienergia.

Majanduspoliitika pole lõppkokkuvõttes liiga keeruline. Tuleb lihtsalt püüda vältida suuremaid rumalusi.

Nüüd jõuame juba selgelt riigi rolli juurde. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo lubas suurt plaani, mis pidi varsti valmima. Igatahes on tema ministeeriumis valminud dokument «Eesti majanduspoliitika põhimõtted».

Energeetikas on selle järgi peamine eesmärk suurendada soodsa taastuvenergia pakkumist ettevõtjatele, lisaklausliga, et tagada tuleb «piisavas mahus soodsa hinnaga juhitav ja kindel elektritootmine». Energeetika on pikaldane valdkond ja selleks ajaks, kui see kõik teostuda võiks (eeldades muidugi, et plaan üldse on hea), ei pruugi suur osa praegusi ettevõtteid enam hingitsedagi. See pole küll plaan, mida ettevõtjad hetkel vajaks.

Majanduspoliitika pole lõppkokkuvõttes liiga keeruline. Tuleb lihtsalt püüda vältida suuremaid rumalusi. Näiteks ei tasu ettevõtjate elu majandussurutise ajal veel keerulisemaks muuta, olgu makse tõstes või muid uusi koormisi kehtestades. Konkurentsivõimele ei mõju need hästi.

Praegu oleme olukorras, kus väliskeskkonnast pole suuremat abi lähiajal loota. Nii peaks valitsus mõtlema eeskätt sellele, kuidas mitte elu veel raskemaks muuta. Esimese asjana tuleks unustada kõik uued maksud ja siis mõelda edasi, kuidas lähemate kuude raames ettevõtjaile abiks olla. Suuri plaane on tore koostada, aga praegu vajame praktilisi samme.