JUHTKIRI ⟩ Putini lootus kustub

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Euroopa annab Ukrainale abi üksmeelselt.
• Moskva lootus Euroopat lõhestada luhtus.
• Euroopa Liit näitab eeskuju ka USA Kongressile.

​Neljapäeval tuli Euroopa Liidu Ülemkogult erakordselt hea uudis: kõik liikmesriikide 27 juhti leppisid kokku 50 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis. Seega oli õnnestunud nõusse saada ka Ukraina suhtes tõrksust näidanud Ungari peaminister Viktor Orbán.

Head diplomaatilist veenmisklassi näitasid selles vaevalises protsessis Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Orbáni manööverdusruum on ka pidevalt vähenenud, lisaks on ameeriklased tema peale väga pahased, et Ungari on venitanud Rootsi NATOsse võtmisega.

Ülemkogult tulnud uudis on erakordselt hea, sest ehkki Ukraina kaitse Vladimir Putini juhitavate agressorite vastu peab, napib kaitsjatel juba laskemoona, iseäranis suurtükimürske. Pole kahtlust selleski, et lääneriikide abita variseks Ukraina sõjas olev majandus kokku.

Uudis on väga hea veel kahel põhjusel. Esiteks, üle tüki aja on Euroopa näidanud selgroogu ning on saatnud olulise diplomaatilise signaali USA-le ja Venemaale. USA Kongress vaevleb teatavasti sisepoliitilistes probleemides, kus kemplus käib piiritarade ja illegaalse immigratsiooni üle, mistõttu on seal täiendav Ukraina abistamine juba eelmise aasta lõpust takerdunud. Kui Euroopa Liit on nüüd oma töö ära teinud, ei saa USA Kongress jääda pikemaks ajaks häbisse – seda enam, et tegelikult pole sealseid kongresmene mõtet kahtlustada üleliigses Putini-meelsuses.

Teiseks, sõnum Venemaale on jõuline: Euroopa on ärkamas, mobiliseerumas ning kavatseb Ukrainat toetada nii kaua, kui on vaja. Võrreldes Euroopa Liidu majanduspotentsiaali Venemaa omaga on selge, et sellist kurnamissõda Venemaa ei võida – isegi kui USA abi Ukrainale peaks tõepoolest lõplikult otsa saama.

Võrreldes Euroopa Liidu majanduspotentsiaali Venemaa omaga on selge, et sellist kurnamissõda Venemaa ei võida.

Euroopa Liit ongi jäänud liialt kauaks mugavustsooni tukkuma. Saksamaa on loobunud Gerhard Schröderi ja Angela Merkeli aegsest Venemaa-sõbralikust lepituspoliitikast ning kantsler Olaf Scholz, keda vahepeal narriti sotsiaalmeedias Ukraina abiga venitamise pärast, on esinemistes nagu täiesti teine mees. Saksamaa sõjatööstus on käivitumas. Koos Prantsusmaa ja Suurbritanniaga – rääkimata Poolast – moodustub seninägematu jõud ja tugi.

See tugi peab ka siis, kui USA presidendiks peaks saama Donald Trump ja kui ta hüpoteetiliselt peakski Euroopa hülgama – mis ei pruugi aga sugugi nii minna. Putini mäng Trumpile võib osutuda tema järgmiseks suureks valearvestuseks. Kuid sellest olenemata on oluline, et Euroopa – ja Eesti sealhulgas – teeks ära oma kodutöö.

Selleks kodutööks on kaitsevõime jätkuv arendamine, milleks pole mõtet välistada riigikaitselaenu võtmist, et kiiresti ja korraga likvideerida meie kaitsevõimekuse lüngad. Samuti peab vastavalt võimalustele jätkuma Ukraina sõjaline ja majanduslik abistamine ning tegelikult võiksime tulla vastu ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi palvele, et siia tulnud ukraina mehed naaseksid oma riiki teenima.