Mikk Salu Streigi moraal: õpetajate vastu on ohtlik minna (5)

Mikk Salu
, ajakirjanik
Copy
Haridustöötajate pikett Toompeal Riigikogu esisel platsil jaanuari lõpus. Käidi ka Stenbocki maja juures, kus streikijatega kohtus peaminister. Vasakult peaminister Kaja Kallas, Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri. Foto Mihkel Maripuu, Postimees FOTO: Mihkel Maripuu
Haridustöötajate pikett Toompeal Riigikogu esisel platsil jaanuari lõpus. Käidi ka Stenbocki maja juures, kus streikijatega kohtus peaminister. Vasakult peaminister Kaja Kallas, Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri. Foto Mihkel Maripuu, Postimees FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Igas ühiskonnas on teatavad nähtamatu hierarhiad, kus mõned valdkonnad on kõrgema staatusega ja mõned madalamaga. See pole täppisteadus, aga kõik intelligentsed poliitikud teavad umbkaudu neid hierarhiaid. Kõrgema staatusega ametitele on rohkem lubatud, ühiskond tolereerib nende puhul enamat, tunneb ja elab rohkem kaasa. Sama kehtib ka streikimise ja streigiga ähvardamise puhul. Kõrgem staatus võimaldab rohkem, madalam vähem, ütleb ajakirjanik Mikk Salu.

Kui peaks puusalt pakkuma, siis kõige kõrgema staatusega amet on arst või meditsiinitöötajad üldiselt.* Üks tuntud poliitiline suhtekorraldaja selgitas kunagi, et poliitilises debatis ei tasu jääda teisele poole kui «valge kitli kandjad». Isegi kui ratsionaalsed argumendid on sinu poolel, siis ühiskondlik meelsus, lugupidamine ja toetus on alati valge kitli poolel.

Õpetajatel on samuti kõrge staatusega amet. Võimalik, et mikrotasandil on õpetajad oma staatust kaotanud, osa õpilasi või lapsevanemaid on muutunud ülbemaks, käituvad lugupidamatult, teevad asju, mida minevikus poleks tolereeritud, aga suuremal ühiskondlikul tasandil on õpetajad endiselt kõrge staatusega.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles