Riigikogu tööd saavad parandada üksnes riigikogu liikmed ise, kes kannavad seega suurt vastutust, kirjutab kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa).
Viktoria Ladõnskaja-Kubits ⟩ Kas laseme parlamentarismi käest? (17)
On mitmeid klišeesid, mida poliitilistest emotsioonidest tulvil ajal jutuks võetakse. Üks neist: aga see on riigikogu kui «põhiseadusliku institutsiooni väärikuse riivamine». Sarnane sõnade kombinatsioon lendas presidendi vastuvõtu kohendatud reeglite kehtestamise kommetaarideks. Siiski, seekord oli klišeefraas kõigest sõnaduelli element. Tõde «institutsiooni väärikuse riivamisest» on hoopis mujal. Ja mitte keegi teine peale riigikogu ise ei saa seda korda teha.
Üks neist asutustest, mis ammu annab märku, et riigikogu otsustusvõime ehk siis parlamendi peamine roll väheneb, on riigikontroll. «Riigikontroll on, muide, läbi aastate saatnud riigikogule kirju, kus on juhtinud tähelepanu, et riigikogu annab järk-järgult ise ära oma otsustusõigust,» kirjutas riigikontrolli juht Janar Holm aastal 2020; suure näitena on toodud välja riigieelarve menetlemine: «Riigikogu roll eelarvemenetluses on tänaseks muutunud üha sekundaarsemaks. Otsustusõigusele lisaks on ka riigieelarve arusaadavus Toompea lossi ukse pauguga selja taga kinni virutanud.»