JUHTKIRI ⟩ Meelehärmas majandus

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Kahju, et majanduse nässukeeramisega tegeleb valitsus Reformierakonna juhtimisel.
• Tähelepanuväärne, et meie ajaloolised saatusekaaslased Läti ja Leedu on väljumas majanduslangusest.
• Eesti vajaks praegu päris-That­cherit, kes julgeks seista soodsa ettevõtluskeskkonna eest.

Teisipäeval ilmus Postimehe veebis kahekordse peaministri Mart Laari pahane arvamuslugu «Me tusameele talv ja Vale-Thatcher». Laari meelehärmi võib mõista. Kellelegi ei meeldi näha oma elutöö nässukeeramist. Antud juhul on selleks Eesti majandus.

Oleksime 1990. aastatel võinud valida Leedu tee, kus peaministrina jätkas endine tippkommunist Algirdas Brazauskas ning majandus startis aeglaselt, kuid meie valisime valusa šokireformide tee, mis osutus edukaks.

Eriti kahetsusväärne on asjaolu, et majanduse nässukeeramisega tegeleb valitsus Reformierakonna juhtimisel. Reformierakond võttis omal ajal Isamaalt üle majandusreformide teatepulga ning seisis pikalt madalate maksude ja liberaalse ettevõtluskeskkonna eest. Praeguseks pole nendest komponentidest enam alles suurt midagi. Niisiis kehastab Laari loo pealkiri meie ajahetke traagilist vaimu: majanduses valitseb tusameelne talv ja Vale-Thatcheri tegutsemine Stenbocki majas näib jätkuvat veel kaua. Ilmselt on ka Reformierakonnast saanud märkamatult Vale-Reformierakond.

Tähelepanuväärne, et meie ajaloolised saatusekaaslased Läti ja Leedu on juba väljumas majanduslanguse tsüklist.

Kolmapäeval tutvustasid konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) värskeid Eesti majandusnäitajaid. Midagi rõõmustavat neis pole. Eesti on kaheksandat kvartalit ehk teist aastat järjest majanduslanguses ning tunneli lõpus valgust veel ei paista. Tähelepanuväärne, et meie ajaloolised saatusekaaslased Läti ja Leedu on juba väljumas majanduslanguse tsüklist. Järelikult on Eestis mingisugune unikaalne mõjutegur ning selleks võiks pidada valitsuse tegevust. Vähemalt meie ettevõtjad mõtlevad nii, pidades valitsust üheks oma suuremaks probleemiks.

Peeter Raudsepa sõnul on meil lisaks Euroopa Liidu kalleim elekter ja kõrged intressimäärad. Võib nõustuda ta väitega, et Eesti majanduse olukorda ei saa parandada suurenev välisnõudlus. Esiteks läheb meie sihtturgude majandustel samuti kehvasti, teiseks pole meie tootmine kasvava kulukuse (maksud pluss elekter) tõttu enam konkurentsivõimeline. Tulemuseks on pankrotid, suurenev tööpuudus ja vähenev maksulaekumine. Eesti pole enam aga väike riik, vaid juba mõnda aega päris suure riigiaparaadi ja märkimisväärsete püsikuludega riik, mille ülalpidamine pole odav. Mitte ilmaasjata ei ole kõneldud aastaid riigireformi vajadusest.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo väitis kolmapäeval, et tal on olemas plaan, kuidas Eesti majandus taas kasvule viia. Tema sõnul tuuakse valitsuses muuhulgas uuesti lauale tulevased maksud ja nende vajalikkus. Paraku ei puuduta see ilmselt aasta alguses suurenenud käibemaksu määra.

Eesti vajaks praegu päris-That­cherit, kes julgeks seista soodsa ettevõtluskeskkonna eest ja vähendaks riigikapitalismi. Kas Tiit Riisalo kannab selle rolli välja? Elame-näeme. Mingisugust muutust on vaja kohe ja kiiresti. Valitsus oleks selleks sobilik koht küll.