TARVO MADSEN ⟩ Kõlvart mängib imelikku mängu

Tarvo Madsen Foto: Georg-Sander Männik

• Kõlvartil on välja kujunenud kindlad maneerid, kuidas vältida ebameeldivatele küsimustele vastamist.
• Ta tahab jätta otsad lahtiseks, et tema valija tema peale pahaseks ei saaks.
• Kõlvart teab, et tema jaoks ongi just kõige ohtlikum esineda sõnavõttudega venekeelses meedias.

Sel nädalal külastas Postimehe otsestuudiot Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, kes lisaks Keskerakonna hingeelule pidi lahkama enda oma – küsisin talt otse, kas ta on venemeelne ja kas ta toetab Ukrainat või mitte. Peab paraku tõdema, et minu jaoks ei olnud tema sõnavõtud veenvad, kirjutab Postimehe toimetaja Tarvo Madsen.

Olgu kohe öeldud, et Kõlvartil ei olnud sugugi hea meel meelsuskontrolli üle. Ta viitas, et sellised küsimused on solvavad. Tegelikult arvan ma, et Kõlvarti pahameel ei tekkinud mitte sellepärast, et ta oleks meelsuskontrolli pärast solvunud, vaid seetõttu, et ma panin ta olukorda, kus ta pidi ütlema välja lauseid, mis paljudele tema valijatele ei meeldi. Olgu ka öeldud, et ise ta neid lauseid otsesõnu välja öelda ei soovinud või kui ta seda tegi, siis keerutades.

Tal on välja kujunenud kindlad maneerid, kuidas seda teha. Konkreetne näide: ta väldib ütlemast välja sõna «Venemaa». Ka otsesaates kasutas ta selle asemel väljendit «see riik» ning seda on ta teinud igas intervjuus, kus tema käest on sel teemal küsitud. Miks? Võib arvata, et ta tahab jätta otsad lahtiseks, et tema valija tema peale pahaseks ei saaks.

Kui Kõlvart tahab, et inimestel ei tekiks enam küsimusi tema meelsuse kohta, peaks ta ise nägema vaeva, et neid ümber lükata.

Ta on alati valinud võimaluse olla Vene-teemadel pigem pehme või lausa põiklev. Olgu siis jutt haridusest, tankist või kaasvõitlejate tegevuse taunimisest. Veel 2021. aastal ütles Kõlvart: «isegi 30 aasta pärast peaksime olema huvitatud, et jääksid ka vene koolid». Tankiga seoses rääkis ta eskaleerimisest. Jana Toomi viimase fiasko puhul hakkas ta rääkima õigusselgusest, ignoreerides fakti, miks ja kelle poolt need inimesed üldse välja saadeti.

Venekeelne Postimees saatis Kõlvartile juba nädalaid tagasi konkreetsed küsimused Ukraina sõja ja Venemaa tegevuse kohta. Muidu väga krapsakas meediasuhtleja Kõlvart ei ole leidnud aega neile vastamiseks, kuigi enamik neist on võimalik vastata ära ühe sõnaga. Kõlvart teab, et tema jaoks ongi just kõige ohtlikum esineda selliste sõnavõttudega venekeelses meedias, sest paljud tema valijad ootavad talt muud.

Kui Kõlvart tahab, et inimestel ei tekiks enam küsimusi tema meelsuse kohta, peaks ta ise nägema vaeva, et neid ümber lükata. Silmanähtavalt ei tee ta seda. Ei ole minu asi öelda, kas ta on venemeelne või mitte, ning tegelikult ei saa sellest aru ka need, kes temaga koos on töötanud. Aga ta ei näe ka eriti vaeva, et seda kuvandit ümber lükata.