MARTIN TIKK ⟩ Igal narvakal peab olema oma datša

Narva datšaomanik ei pelga suveonni püsti lüüa kõrgepingeliinide alla. Foto: Toomas Huik

Korteri ja datša (suvemaja) lahutamatust kooslusest narvakate elus kirjutab kolumnist Martin Tikk.

Narva sisse sõites hakkavad juba eemalt silma üheksakordsed majad, mis kõrguvad üle linna ümbritsevate põldude ja metsa. Pärast teist maailmasõda üles ehitatud ja laiendatud linna tiheasustusalal on vaid üksikuid eramaju, lõviosa linlastest elab korterites.

Kivisele ja tihedale linnaruumile pakuvad tasakaalu linna ümbritsevad datšade (suvemajade) rajoonid. Siiani on levinud arusaam, et igal narvakal peab olema oma datša. Selline kaheosaline süsteem tähendab, et linna elamurajoonid on üsna tihedalt koos. Nii imestavad siiakolinud taas, kuidas suurem osa vahemaid on jalgsi läbitavad ja teenused on kättesaadvad. Pikematel distantsidel on abiks bussid.