Mõni päev enne jõule lisandus Apple’i app’ide hulka tasuta programm – üks sellistest, mis määrab teie asukoha ja soovitab siis lähedal asuvaid objekte, mis teile huvi võiks pakkuda: näiteks milline hotell on kõige lähemal ja kas seal on vabu tube, millised vaatamisväärsused on ümbruses ja kus saab lähikonnas kõige odavamalt autot pesta.
Ainult et see programm ei soovita objekte, vaid tüdrukuid. App leiab lähikonnas asuvad kohvikud, baarid, ööklubid, neis asuvad tüdrukud, keda app’i visuaal kujutab stripptantsijatena, ja näitab nende asukohta kaardil, juures täisnimi, pilt ja vanus.
Need tüdrukud ei ole prostituudid, vaid tavalised Facebooki kasutajad, kel ei pruugi aimugi olla, et nad app’i abil leitavad on, kuid kelle profiilid on Facebookis avalikud. Avalikud on aga kõigi nende profiilid, kes pole taibanud turvalisusele mõelda – ja igaüks võib pääseda ligi infole, mida Facebookis enda kohta jagatakse: nimi, pildid, perekonnaseis, sugulased, lemmikraamatud, -filmid, -muusika, rääkimata sissekannetest.
Kõik, mis mul vaja teha on, on minna kaardil näidatud baari, otsida pildi järgi üles Kristiina, tervitada teda kui vana tuttavat, meenutada ühiseid kooliaastaid tema venna Kaarliga, osta talle rumm koolaga, kiita «Alkeemikut», lasta tal kuulata oma telefonist oma «lemmiklauljat» Lady Gagat ja rääkida, kuidas nädalatagune reis Pariisi ei jätnud kahtlust, et tegu on minu lemmiklinnaga. Veel paar rummi koolaga, ja missiooni võib täidetuks lugeda.
30. märtsil kirjeldas IT-ajakirjanik John Brownlee oma blogis analoogilist olukorda. Briti ulmekirjanik Charlie Stross vastas päev hiljem enda omas: «Ma tahaks väga uskuda, et tegu on aprillinaljaga. Aga ei ole.» Samal päeval peatas Foursquare app’i ligipääsu oma infole ja Apple korjas kolm kuud kõigile kasutamiseks olnud app’i oma poest ära.
Aga olukord sellest palju ei muutu, ühe app’i asemele tulevad kümned uued. Probleem on endine: kui palju on inimeste kohta avalikult saada teavet, kui vähe inimesed sellest ise teavad ja mida kõike keegi teine võib sellega korda saata.