Raul Eamets ⟩ Paneme teise Eesti raha teenima

Raul Eamets. Foto: Margus Ansu

Eesti peaks lööma end mitmeks regiooniks, et Euroopa Liidult paremini raha saada ja ääremaastumine peatada, leiab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Teise Eesti sisu on lihtsustatult öeldes see, et meie ühiskond on lõhenenud, kus edukatele ja tublidele vastanduvad vähem edukad ja mitte nii tublid inimesed. Laskumata detailidesse ja definitsioonidesse, võib ilmselt iga inimene oma kogemusest väita, et Eesti ühiskonnas on suurenenud sotsiaalsed lõhed ja varanduslik kihistumine. Praegu on ilmselt põhjust rääkida ka kolmandast või miks mitte ka neljandast Eestist. Varanduslik ebavõrdsus on suurenenud, seda näitab Gini koefitsient. Elupaikade segregeerumine ja keskuse ning ääremaa erinevused on suurenenud.

Kui me vaatame majanduse ühte põhinäitajat, nimelt SKTd elaniku kohta, siis 2020. aasta andmetel oli Harjumaal ja Tallinnas vastav näitaja 120 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Edasi tuli tükk tühja maad ja järgmine piirkond oli Lõuna Eesti, kus vastav suhtarv oli 60 protsenti. Kõige madalam SKT näitaja oli Läänemaal (koos saartega), 47 protsenti, järgnesid Virumaa 49 protsenti ning Kesk-Eesti 50 protsenti. Kui jagaksime Lõuna-Eesti väiksemateks üksusteks maakondade kaupa, saaksime veelgi väiksemad numbrid. Tartu panus tõstab oluliselt Lõuna-Eesti keskmist näitajat. Regionaalsed erinevused heaolus on mitmekordsed.