Lauri Mälksoo ⟩ Rahvusvaheline õigus on konfliktiohus väikeriigile strateegilise tähtsusega

ÜRO rahvusvaheline kohus Haagis. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA

Eesti peab Venemaa potentsiaalse agressiooni valguses mõtlema ka võimalusele, kuidas rahvusvahelises õiguses Moskva argumente agressiooni õigustamiseks ümber lükata, arvab akadeemik ja Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Viimasel ajal on palju arutletud, kas Venemaa võiks pärast Ukrainat mõnda NATO riiki sõjaliselt rünnata ja kui, siis mitme aasta pärast võiks see tõenäoliselt juhtuda. Räägitakse eelhoiatusest ja otsustatakse, mida NATO riigid relvastuse ning sõjamoona osas peaksid juurde hankima, et eeldatavat ajaakent targasti ära kasutada.

Siiski ei tuleks taolisest võimalikust stsenaariumist X mõelda üksnes militaarses võtmes. Igasugustele potentsiaalsetele agressiivsete sammudele eelneksid nõuded, mille vaidlusteema oleks rahvusvaheline õigus ja selle rikkumise süüdistused. Seetõttu omandab rahvusvaheline õigus, vaatamata kõigile oma puudustele, väikeriigi jaoks konfliktiaegadel strateegilise tähtsuse. Isegi kui konflikt peaks arenema sõjaliseks, püüaks agressiivsete kavatsustega riik seda kõigepealt õigustada ja raamistada rahvusvahelise õiguse «arsenali» abil.