JUHTKIRI ⟩ Kollane kaart peaministrile

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Kaja Kallase otsus jääda kõrvale Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtult on pretsedenditu.
• Peaministri põhjendused, miks ta ei lähe vastuvõtule, tunduvad kummalised.
• Kallasele on mugav jääda eemale kätlemistseremoonialt, kuhu ta peaks ilmuma koos abikaasaga.

Küllap oleme kuulnud ütlust «seisus kohustab»: noblesse oblige. Jah, Eestis pole olnud ajalooliselt seisuseid nagu Prantsusmaal (talupojad, vaimulikud, aadlikud). Siiski on meil tekkinud oma eliit, sealhulgas poliitiline eliit, kes mehitab põhiseaduslikke institutsioone. Neist kõige olulisemad on riigikogu esimees, peaminister, president.

Seisuste ajalooline puudumine ei saa olla põhjendus käituda matslikult, kuigi võimaldab olukorda mõista. Meenutame, et Suurbritannia aadel on jagunenud kõrgaadliks, lordideks ja alamaadliks, gentry’teks, millest on tulenenud viisakalt käituva mehe sünonüüm džentelmen.

Aga kehtib ka naistele. Džentelmen peab olema suuteline taltsutama isiklikke tujusid ning jätma tagaplaanile isiklikud sümpaatiad või antipaatiad, eriti siis, kui tegemist on diplomaatia ja riigivalitsemisega, mis käivad lahutamatult kokku. Peaminister Kaja Kallase (RE) otsus jääda kõrvale Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtult on pretsedenditu ning tundub tujukas, peaministrile sobimatu hoiak, mis väärib kollast kaarti.

Süüvides peaministri põhjendustesse, muutub olukord veelgi veidramaks. Peaminister ütles neljapäeval, et ei lähe vastuvõtule solidaarsusest riigikogu liikmetega. Seega on loogiline järeldus, et ta on solidaarne EKREga, kes teatas päev varem, et ei lähe täies koosseisus vastuvõtule, kuna erakonna meelest on president alandanud parlamendi institutsiooni, jättes kutsumata enamiku riigikogu liikmeid. Samas on nii peaminister kui tema erakond korduvalt kritiseerinud EKREt parlamentarismi lammutamise pärast obstruktsiooni abil.

Vaieldamatult on Kaja Kallasel mugav jääda eemale presidendi kätlemistseremooniast, kuhu ta peaks ilmuma koos abikaasaga.

Kordame tähelepanekut, et president Alar Karis kavatseb kutsuda vastuvõtule riigikogu juhatuse, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid. Selles väljendub vaieldamatult austus parlamendi kui institutsiooni vastu, olenemata sellest, kas või mida president arvab parlamendis toimuvast. Seega pole president eksinud eespool mainitud džentelmenluse printsiibi vastu, olles samal ajal võib-olla andnud diplomaatilise signaali.

Millise signaali annab praegu peaminister? Kallas rõhutab parlamentarismi ülimuslikkust presidendist, kuid on ise täidesaatva võimu esindaja, kes on silma paistnud sooviga muuta parlamenti kummitempliks. Siit ei paista pooltoonide tajumist. Võib-olla on tegelik põhjus kusagil mujal. Vaieldamatult on Kaja Kallasel mugav jääda eemale presidendi kätlemistseremooniast, kuhu ta peaks ilmuma koos abikaasaga, kelle taga käib idavedude skandaali vari.

Tal oleks teoreetiliselt võimalus ilmuda sinna koos oma isaga. Siiski poleks see imagoloogiliselt ilmselt hea käik. Ka kõik muud variandid oleksid peaministrile sellel aastal põhjusel või teisel pisut ebameeldivad: vastuvõtt pole üksnes hämaras saalis etenduse vaatamine, vaid eeskätt hilisem vestlus sundimatus õhkkonnas, teisisõnu: diplomaatia.