Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Tomasz Chłoń Kaczyński luigelaul?

Jaroslaw Kaczynski. (Credit Image: © Damian Burzykowski/Newspix via ZUMA Press)
Jaroslaw Kaczynski. (Credit Image: © Damian Burzykowski/Newspix via ZUMA Press) Foto: Damian Burzykowski/ZUMAPRESS.com

Poola valitsemise teevad keeruliseks presidendi ja valitsuse eri poliitilised leerid, kuid kohalikud ja Euroopa valimised võivad tähendada luigelaulu opositsiooni sisulisele liidrile Jarosław Kaczyńskile, kirjutab Poola suursaadik Eestis 2005–2010, praegu sõltumatu analüütik Tomasz Chłoń.

Issanda halastus käib mööda okkalist rada. Pärast oktoobrikuu parlamendivalimisi hingas Euroopa Liidu avalik arvamus kergendatult, kui kuulutas Poola sümboolset Euroopasse naasmist pärast kaheksa aastat kestnud euroskeptilise Seaduse ja Õigluse Partei (PiS) valitsemist. Nüüd on Donald Tuski uus valitsus Varssavis astunud samme kahe PiSi kaaperdatud riigielu institutsiooni – avalik-õigusliku meedia ja kohtusüsteemi – mitteparteiliseks muutmiseks. Seda on omakorda tabanud kohati karm kriitika Euroopa ja maailma meedias, kuna seda on peetud õigusriigi põhimõtete väänamiseks.

Meie, poolakad, oleme selles osaliselt ise süüdi. Erinevalt kõigist meie piirkonna riikidest Tallinnast kuni Berliinini ja erinevalt ka valdavast enamikust Euroopa Liidu riikidest on Poola poliitiline praktika, mis ei ole alati riigi põhiseadusega kooskõlas, kehtestanud täidesaatva võimu dualismi. Valitsuse kõrvale on loodud üsna tugev presidendi institutsioon ja nende kooseksisteerimine ei mõjuta mitte ainult Poola mainet välismaal, vaid eelkõige riigi toimimist.

Tagasi üles