RANDO VÄRNIK ⟩ Me võiksime biogaasi kääritusjäägi kullaks pöörata

Aravete biogaasijaam. Foto illustreeriv Foto: Rasmus Kooskora

Suure metaanisisaldusega biogaas on taastuvenergiaallikas – seda saab toota biolagunevatest materjalidest, nagu reoveesete, loomasõnnik, toidujäätmed, samuti prügilatest prügilagaasina, kirjutab Rando Värnik, Eesti Maaülikooli professor, maamajanduse ökonoomika õppetooli juht.

Biogaasi võimalustest ja selle kasutamise arenguperspektiividest on meil räägitud viimased paarkümmend aastat. Eestis on 19 biogaasi tootmisjaama. Väikese riigi kohta on see päris kena arv, kuid mõistagi saaksime biogaasi ressursina veelgi rohkem kasutusele võtta.

Biogaas ehk käärimisgaas tekib siis, kui mikroorganismid lagundavad taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt ehk vaba hapnikuta. Suure metaanisisaldusega biogaas on taastuvenergiaallikas – seda saab toota biolagunevatest materjalidest, nagu reoveesete, loomasõnnik, toidujäätmed, samuti prügilatest prügilagaasina. Ehk siis sellisest toorainest, mis tundub meile esmapilgul kasutu või isegi tülikas jääde. Just biojäätmete väärindamine on see võti, miks on biogaasi tootmisel ringbiomajanduses oluline roll. Biogaasist toodetakse nii soojus- kui ka elektrienergiat, samuti kasutatakse biometaani mootorikütusena.