Vastukaja ⟩ Kas suitsuanduri vajalikkuses kahtlejad tuleks saata tagasi põhikooli?

Tartu. Eesti.13NOV23- Päästeamet kontrollib Eesti kodudes kohustusliku suitsu- ja vingugaasianduri olemasolu. Foto: Kristjan Teedema

Lugedes 18. jaanuari Postimehest toimetaja Ene Kallase päevakommentaari «Ulguv suitsuandur», mis seab kahtluse alla suitsu- ja vinguandurite vajalikkuse, läks mu mõte esimese asjana meie tublidele päästeametnikele ja vabatahtlikele päästjatele. Need on inimesed, kes seavad iga päev oma elu ohtu, sisenedes põlevatesse majadesse. Aastas tuleb neil reageerida pea 4000 tulekahjuväljakutsele.

On ilmselge, et mida varem tulekahju avastatakse ja kohale jõutakse, seda väiksemad on õnnetuse tagajärjed. See on ka põhjus, miks päästeamet igal aastal avalikkusele raporteerib, kui palju tunde on päästetööde kõrval tegeletud ennetustööga, kontrollitud kodude tuleohutust ja andurite olemasolu. 2022. aastal anti nõu 22 026 majapidamisele. Mida võisid küll need 2000 päästeameti kutselist töötajat ja 2500 vabatahtlikku päästjat seda kommentaari lugedes tunda ja mõelda?

Teiseks läks mõte õpetajatele. Suurim rahvusvaheline õpilaste õpitulemuste uuring PISA paigutab meie õppurid õpitulemuste poolest küll väga kõrgetele kohtadele, kuid paraku näitavad uuringud, et lisaks ajakirjanikule vajaks ligi 44 protsendi meie elanike põhikooli füüsikatundidest pärit teadmised järeleaitamist, sest täpselt nii suur hulk inimesi ei saa aru, miks tuleb lisaks suitsuandurile paljudes kodudes kohustuslik vingugaasiandur paigaldada ruumi lakke. Veidi parem on pilt äsja keskkooli lõpetanud 18–25-aastaste seas, kelle puhul on teadmised puudulikud 27 protsendil. Huvitav, kas leidus ka füüsikaõpetajaid, kes seda lugu lugedes mõtlesid, et ajakirjaniku põhikoolitunnistus tuleks ära võtta, nii nagu plagiaadiga vahele jäänu ülikooli lõputunnistusest ilma jäetakse?