JUHTKIRI ⟩ Õpetajatele malka?

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Õpetajate streik läheb kokku ühiskonnas valitsevate meeleoludega.
• Koalitsioonil on töövõimega raskusi, kui jätkub õpetajate streik.
• Streigi lõpptulemus määrab edasiste streikide saatuse.

Esmaspäeval alanud õpetajate streik paneb proovile nii streikijate kui ka koalitsiooni vastupidavuse, näidates samas, et streikida ja meelt avaldada saab ka väärikalt ja kultuurselt.

Postimees on toetanud õpetajate palgatõusu nõudmisi varemgi. Oleme korduvalt kirjutanud, kuidas jutt ei käi üksnes palgatõusust, vaid ka õpetaja koormuse leevendamisest. Mis võib-olla peamine – õpetajad on nördinud valitsuse murtud lubadustest palka tõsta. Sellega läheb õpetajate streik kokku ühiskonnas valitsevate meeleoludega, kus samuti tuntakse end petetuna maksutõusude ja uute maksude pärast. Pole siis imestada, et õpetajate streiki toetab enamik ühiskonnast.

Esmaspäeval saigi õpetajate karikas täis, kui koolides üle Eesti algas tööseisak ja Toompeal peeti meeleavaldus õpetajate toetuseks. Õpetajate meelepaha ja ärrituse võttis hästi kokku Gustav Adolfi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Indrek Riigor, kelle sõnul kiidab ta õpilaste ees igapäevaselt Eesti riiki. «Kui meil poleks oma riiki, oleks emakeeles õppimine ja rahvana püsimajäämine küsitav. Ma püüan õpetada, et vabadus ei tähenda ainult vabadust, vaid see tähendab ka vastutust,» sõnas ta. Aga lisades kohe: «Minu poolt on täiesti elementaarne eeldada, et riigi tasandil on mu õpetatu käibetõde. Aga kas ikka on!?»

Tõepoolest, kas riik teeb sama, mida õpetajad lastele õpetavad? Kool ei tähenda üksnes tuupimist, vaid väärtushoiakute kujundamist.

Tõepoolest, kas riik teeb sama, mida õpetajad lastele õpetavad? Kool ei tähenda üksnes tuupimist, vaid väärtushoiakute kujundamist. Lisatagu, et õpetajad ise suutsid jääda Toompeal väärikaks – silma ei hakanud näiteks plakateid, kus kutsutakse kedagi üles pooma. Ka ei hakatud mikrofoni üksteise käest ära rebima ning haridus- ja teadusministril Kristina Kallasel lasti rahulikult rääkida. Õpetajad ja nendega solidaarsust üles näidanud näitlejad, päästjad jt näitasid, et meelt avaldada võib ka kultuurselt.

Küsimus on muidugi, mis edasi saab. Koalitsiooninõukogu ei suutnud esmaspäevalgi õpetajate palga suhtes kokku leppida. Kristina Kallas vihjas ka intervjuus Postimehele, et koalitsioon ei saa jätkata, kui jätkub õpetajate streik. Ehk teiste sõnadega: õpetajate streik sööb Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide poliitilist kapitali. Ei Eesti 200 ega sotsiaaldemokraadid pole võimelised tegema Donald Trumpi või EKREt – olla üheaegselt võimul ja süsteemi vastu. Õpetajate streigis peab võtma poole.

Kuid streik paneb proovile ka õpetajad. Omavalitsused maksavad õpetajatele streigi ajal palka erinevalt ja tõehetk saabub siis, kui see palk kaob. Siis on näha, kes jätkavad streiki ja kes mitte. Ilmselt loodabki valitsus seda, et streik vaikselt tühjaks visiseb ja tuhandete õpetajate asemel jäävad streikima mõned kümned. Õpetajate streik näitabki veel, kas streikimisel on üldse Eestis mõtet ehk streigi lõpptulemus määrab suure tõenäosusega ka edasiste streikide saatuse.