Juhtkiri ⟩ Koos Orbániga või ilma Orbánita

Päeva karikatuur, 22. jaanuar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Slovakkia peaminister Fico Ukrainale relvi ei anna.

Tegelikuks takistuseks Ukraina abistamisel on ELis siiski endiselt Ungari.

Slovakkia peaminister Robert Fico sai laupäeval jälle midagi Ukraina aadressil öeldud. Ta rääkis avalik-õiguslikule ringhäälingule RTVS, et Ukraina ei ole iseseisev ja suveräänne riik, vaid on USA täieliku mõju ja kontrolli all. Ta lisas ka, et on valmis vetostama Ukraina liitumise NATOga, kuna see tooks kaasa kolmanda maailmasõja. Samuti kordas ta oma lubadust, et Ukraina ei saa relvi Slovakkia armee ja riigi varudest.

Kui Fico vasakpopulistlik erakond Smer mullu septembris Slovakkia valimised võitis, siis kõlas mitmelt poolt arvamusi, et Viktor Orbáni juhitud Ungari saab nüüd endale ELis ja NATOs liitlase. Teised vaatlejad osundasid, et oma eelmise valitsuse ajal ütles Fico küll karme sõnu, kuid käitus tavaliselt üpris pragmaatiliselt. Vähemalt seni pole midagi muutunud.

Sõjalise abi Ukrainale lubas Fico lõpetada juba oma valimiskampaania ajal. Ukrainale kulub küll igasugune toetus ära, ent see, kui Slovakkia enam relvi ei anna, ilmselt sõja käiku oluliselt ei mõjuta. Detsembris toimunud ELi Ülemkogu arutelul Ukraina abipaketi üle oli igatahes Ungari selle ainus vastane.

Fico lubadus vetostada Ukraina liitumine NATOga on aga praegu tegelikult tühi. Nii väga kui meile meeldiks Ukraina vastuvõtmine NATOsse, pole selles üksmeelt ka alliansi ülejäänud liikmete seas. Fico võib selle kohta igasuguseid lubadusi anda, ilma et tal lähiajal tuleks mingeid reaalseid samme astuda. Sedasi jääb see suure tõenäosusega vähemalt kuni sõja lõpuni Ukrainas. Sõja lõppu aga asjade nüüdse seisu juures ei paista.

Tõsiasi on lihtsalt see, et ELi sanktsioonidest pole suurt kasu riigijuhi survestamiseks, kellel on oma kodumaal rahva tugev toetus ja ELi eelarve koha pealt vetoõigus.

Ukraina abistamise koha pealt tuleb meil seega endiselt muretseda peamiselt Orbáni pärast. Veel nädala esimesel poolel kõlas optimistlikke kommentaare, et Ungari nihkub kompromissile lähemale.

Neljapäeval aga kirjutas Orbán suhtlusvõrgustikus X (endine Twitter), et enne juunis aset leidvaid europarlamendi valimisi ei tohiks Ukrainale mõeldud nelja-aastast ELi abipaketti arutada. Ta leidis, et kui Ukrainat tahetakse abistada, siis võiks seda teha aasta kaupa ja mitte ELi eelarvest.

Tõsiasi on lihtsalt see, et ELi sanktsioonidest pole suurt kasu riigijuhi survestamiseks, kellel on oma kodumaal rahva tugev toetus ja ELi eelarve koha pealt vetoõigus. Mitmelt poolt kõlavad soovitused Ungari ELis hääleõigusest ilma jätta on libe tee, nagu ka ELi välis- ja julgeolekupoliitikas ühehäälsuse nõudest loobumine. Neid tasub vältida, kui saab ka teisiti.

Ja tõepoolest, saab ka teisiti. See, kui Orbániga kokkuleppele ei jõuta, ei tähenda veel seda, et Ukraina jääks ELi riikide abist ilma. Ilmselt tuleb sellisel juhul korraldada Ukraina abistamise rahastu, mis pole osa ELi eelarvest, aga kuhu panustavad teised liikmesriigid peale Ungari. Liikmete riigieelarve jaoks sellel suurt vahet pole, sest Ungari osakaal ELi majanduses on üpris väike.