ERKKI KOORT ⟩ Venemaa eriteenistused ei vaja oma kodanike sundimiseks komprat. Paljud luuravad uhkusega

Venemaa ei vaja oma kodanike luurama sundimiseks nende kohta kompromiteerivat materjali. Enamik neist teeb seda vabatahtlikult ja uhkusega. Putin vestlemas Ukraina- vastases agressioonisõjas osalejatega oma residentsis Moskva lähistel. Foto on illustreeriv. Foto: Gavriil Grigorov

3. jaanuaril pidas kapo kinni Venemaa kasuks töötanud Tartu Ülikooli professori Vjatšeslav Morozovi. Miks inimesed asuvad koostööle luureteenistusega ja miks arvatakse, et Venemaa kodaniku värbamiseks on sundi vaja, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Kui uudis Tartu Ülikooli Johann Skytte instituudis 2011. aastast töötanud professor Vjatšeslav Morozovi seotusest Venemaa luurega teatavaks sai, tekitas see šoki, aga ka palju küsimusi. Miks ta seda tegi? Kaua ta spioon oli? Kuidas ta värvati?

Avalikult on teada, et talle esitati kahtlustus Eesti-vastases tegevuses, mis prokuratuuri ja kapo info kohaselt puudutab otsest luuretegevust ja selle toetamist. Kui üldiselt oli avalikkuse reaktsioon ehmatav, siis leidus neidki hääli, mis Morozovile üllataval kombel kaasa tundsid. Ei maksa siiski unustada, et sõjaka riigi spioonide eesmärk on anda vastaspoolele infot, mis on meie ühiskonnale hävitava mõjuga. Kui ei usu, siis vaadake Ukrainas toimuvat.