Agu Kivimägi: «Huvi Rahva Hääle erastamise vastu oli suur, mitmed ajakirjanikud-ettevõtjad käisid meiega sellest vestlemas. Me arvasime, et tulevad «huvitavad vestlused», ja igaks juhuks ostsime kallima ja parima diktofoni vestluste mälestuseks lindistamiseks. Näiteks Eesti Aja väljaandjad soovisid meilt laenu saada, «preemiaks» meile lubasid nad oma ajalehes mitte avaldada, et oleme KGB agendid, vastava nimekirja olevat nad saanud Hardo Aasmäe käest, kes olevat nimekirja agentidest saanud Tartu KGB kontorit üle võttes. See nimekiri olevat lihtsalt tema kätte jäänud. AS Maag ei andnud laenu. Nimekiri kümnest isikust avaldati. See nimekiri oli võlts, Eesti Aeg kaevati kohtusse ja nad pidid nimekirjas olnud hagejatele valuraha maksma.»