Eesti Päevaleht, mis andis lõppeva nädala algul teada, et lõpetab aprillist paberil ilmumise, oli alles 25 aastat tagasi nii võitlusindu täis, et hakkas ohustama Postimeest Eesti ajalehtede liidrikohal. Ometi suutis Päevaleht ränga pingutusega saavutatud edu maha mängida kõigest mõne kuuga.

Kalle Muuli, kellest oli saanud 1989. aasta suvel Postimehe, tollase Edasi esimene korrespondent Tallinnas, kust ta edastas käsitsi paberile kirjutatud uudiseid õhtuti oma kodu köögist punase lauatelefoniga Tartusse, tundis kümmekond aastat hiljem Eesti Päevalehe peatoimetajana enda sõnul, et peab pealinna leheturule tunginud Postimehega võitlust elu ja surma peale.

Muuli ambitsioon oli juba 1995. aasta juunist, mil Päevalehe, Rahva Hääle ja Hommikulehe ühinemisel moodustus Eesti Päevaleht, kasvatada sellest Eesti suurim päevaleht. Suurust mõõdeti tiraaži järgi. Ent trükiarv oli veel aasta hiljemgi selgelt Postimehe kasuks: ligi 59 000 versus umbes 35 000.