ERKKI KOORT ⟩ Kas teadlane värvati spiooniks või koolitati spioon teadlaseks?

Tartu Ülikooli professor Vjatšeslav Morozov võis pakkuda Venemaa luurele huvi oma tegevuse pärast teadlasena, sest koostas mitmeid analüüse Venemaast. Foto: Postimees

16. jaanuaril sai avalikuks info, et kapo pidas kinni Venemaa kasuks töötanud Tartu Ülikooli professori. Kuidas ja miks luure ülikoolide vastu huvi tunneb, kirjutab Postimehe ja sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

3. jaanuaril pidas kapo kinni Tartu Ülikooli Johann Skytte instituudis 2011. aastast töötanud professor Vjatšeslav Morozovi. Talle esitati kahtlustus Eesti-vastases tegevuses. Prokuratuuri ja kapo andmete kohaselt puudutab kahtlustus luuretegevust ja selle toetamist.

Suur osa Venemaa ressurssidest ja luurehuvist keskendub praegu Ukrainale, kuid jagub ka teistele riikidele. Põhjus on väga lihtne – Venemaa ei saa mujal infokogumist lõpetada. Siin on riigi suurus nii plussiks kui ka miinuseks, sest luureambitsioon nõuab väga suure hulga spioonide palgalehel hoidmist, keda ei ole võimalik kiiresti ümber suunata. Isegi kui sõjaväeosad on tehtud relvastusest ja sõduritest võrdlemisi hõredaks, ei ole võimalik sama teha julgeolekutöötajatega – salasepitsused tuleb ju aegsasti paljastada.