Martin Tikk ⟩ Kuidas meelitada inimesi Narva?

Vaade Narva linnusele Peterburi maanteelt. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

• Narva rikastab inimeste kogemusi.
• Uued tulijad tugevdaksid eesti keele positsiooni linnas.
• Narva kohalikega on raske leida ühist keelt.

Palju on räägitud sellest, mida teha, et Narva noored siit ei lahkuks, ehk teisisõnu, kuidas neid siin (kinni) hoida. Nüüd kõlab rohkem mõte, et ära võib küll käia, aga pärast õpinguid on tark ikka kodukohta tagasi tulla, kirjutab kolumnist Martin Tikk.

Tänased Narva 9. klasside noored ei plaani enamasti pärast gümnaasiumi lõppu Narva jääda. Pigem näevad nad oma tulevikku Tallinnas või välismaal, Põhjamaades või Lääne-Euroopas.

Nii nagu on Narva noortele kasulik kogeda ka teistsugust elu- ja kultuurikeskkonda, on mujal õppivatele noortele rikastav kogeda elu Ida-Virumaal.

Üldhariduskoolide ümberkorraldus suunab noori põhikooli lõpetamisel uut kooli valima. Kui juba nagunii kooli vahetamine ette võtta, siis on mõistlik oma otsus läbi mõelda ning kaaluda ka kaugemaid gümnaasiume. Nii kogub tuure õppima minek teise linna.

Narva on just see koht, kuhu tulla avatud ja seiklushimulistel noortel. Miks mitte juba gümnaasiumieas. Nii nagu tullakse missiooniga tööd tegema, saab tulla ka missiooniga õppima. Iga uue noore tulek on Narvas tervitatud ning kindlasti on see nähtav ja suure mõjuga. Kes ei soovi aastateks end Narvaga siduda, saab osaleda lühemates õpilasvahetusprogrammides.

Narvas sündinud ja praegu Tartus psühholoogiat õppiv üliõpilane Anna Solovjova tunneb heameelt, kui Narva õppima asujad leiavad Narva kauni linnana ja avastavad huvitavaid kohti aja veetmiseks. Uutele üliõpilastele püüab ta Narva võimalusi tutvustada: «Näiteks kunstihuvilised võivad nautida kunstiresidentsi külastamist, kus korraldatakse regulaarselt erinevaid näitusi. Mõned inimesed eelistavad aktiivset elustiili ja naudivad aega Äkkeküla spordikeskuses, kus on terviserada, vabaõhuala ja ideaalne koht jooksmiseks.»

Narva on just see koht, kuhu tulla avatud ja seiklushimulistel noortel. Miks mitte juba gümnaasiumieas.

Lühemaajaliste õpilasvahetusprogrammidega Narva tulnud õpilased on tõdenud, et neil on raske leida kohalikega ühist keelt ja nad tunnevad end kõrvalejäetuna. Samas on sedavõrd teistsugune keskkond andnud palju mõtteainet ja kogemusi, mis tekkisid just koolikeskkonnas ja mida turistina linna külastades poleks kogenud.

Narva linnavolikogu liige Anton Pratkunas arvab, et iga uus õppija Narvas sillutab teed eestikeelsema Narva poole: «Ma arvan, et kõige suurem muutus tekib siis, kui me tänaval kuuleme eesti keelt ja see ei pane meid üldse imestama, ehk eesti keele kuulmine ja kasutamine Narvas muutub väga tavapäraseks.»

Narva Pähklimäe kooli 9. klasside õpilased rõõmustaksid kindlasti uute õpilaste üle ja aitaksid neil end siin hästi tunda. Nad arvasid, et Narva võiks olla küllalt atraktiivne koht. Siiski on tarvis mitmekesisemaid ja eestikeelseid huvihariduse võimalusi ja noortele suunatud olemise kohti linnaruumis.

Vahest saab see tavapäraseks trendiks ka Ida-Virumaal, et mõned gümnaasiumiõpilastest valivad gümnaasiumi kaugemal lähtuvalt konkreetsest koolist, ja nii satuvad Ida-Viru noored jagama oma mõtteid üle Eesti ja Virumaa kirdenurka tulevad omakorda noored mujalt. Nii sillutame teed rikkamate ja kultuurikogenumate noorte poole.