JAANUS RIIBE ⟩ Keskerakonna edu taga pealinnas pole müstiline vene valija, vaid kõva töö

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kuulutas välja jõulurahu. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

• Keskerakonna edu pealinnas on seotud ideede, visiooni ja konkreetsete töötulemustega.
• Tänane valimissüsteem annab pealinnas võimaluse osaleda kõigil otsuste tegemises.

Keskerakonna edu pealinnas on seotud ikkagi erakonna ideede, visiooni ja konkreetsete töötulemustega, mitte müstilise valijaprofiiliga, kirjutab Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe oma vastulauses isamaalasele Gerry Konnovile.

Isamaa erakonna juhatuse liige ja Isamaa Tallinna strateegiajuht Gerry Konnov on esitanud arvamuse, et Tallinna valimissüsteem vajab muutmist. Ta leiab, et kõigile linnaosadele tuleks võrdne arv mandaate Tallinna linnavolikogus.

Konnovi seisukohast nähtub, et muutus oleks suunatud Keskerakonna positsiooni nõrgestamisele. Kuigi arutelu valimissüsteemi üle on tervitatav, on mõned Konnovi pakutud ideed kahtlase väärtusega.

Neli vastuargumenti

Esiteks, Keskerakonna edu pealinnas on seotud ikkagi erakonna ideede, visiooni ja konkreetsete töötulemustega, mitte müstilise valijaprofiiliga. Lihtsustatud väide, et üksnes oma valijaprofiili eelistamine on Keskerakonna edu taga, on lühinägelik ega arvesta tegelikku elu. Elanikele on olulised hea elukeskkond, kvaliteetne haridus, tasuta ühistransport, võimaluste paljusus ja parimad teenused ehk valik langetatakse ikkagi sisulise töö ja saavutatud tulemuste põhjal, mitte kitsalt rahvusliku tausta või elukoha põhiselt.

Teiseks, juba tänagi ei ole pealinna eri linnaosade valijaid koheldud ühetaoliselt. Siiski on tänane valimissüsteem piisavalt lihtne, läbipaistev, arusaadav ja arvestab linnakodanike häält. Näib, et kui Keskerakonna poliitilistel oponentidel ideed otsa lõppevad, siis tuuakse alati lauda valimissüsteemi muutmise plaan. Teema ei ole uus, kuid see on ohtlik tee, kui erakonnad hakkavad kasutama päevapoliitiliste probleemide ja üksteise vahelise konkurentsivõitluse lahendamiseks seadusandlikke võtteid.

Suurem muudatus toimus Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel 2009. aastal, kui prooviti nõrgestada tsentristide positsiooni Tallinnas ja algatati just otse enne valimisi muudatuste tegemine kohalike omavalitsuste valimisseadusesse, mille järgi linnavolikogu liikmete arv suurenes endiselt 63-lt 79-le. Kokkuvõttes ei toonud see kaasa Eesti Keskerakonna nõrgenemist ja meie volikogu saadikute arvu vähenemist, vaid hoopis vastupidi. Keskerakond võitis ja tegi seda kindlalt!

See illustreerib hästi, et muudatused valimissüsteemis pole garantiiks soovitud poliitilistele tulemustele. Tallinnas jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt ja teine pool jaotatakse vastavalt valijate hulga järgi. See annab väiksematele linnaosadele märgatavalt kaalu juurde, kuid samas jätab ka valimisringkondades valijate arvu suurusele selge väljundi. Näiteks on täna juba Lasnamäe osakaal märgatavalt väiksem kui Nõmmel või Pirital. Tänane süsteem on kooskõlas väiksemate linnaosade toetamise eesmärgiga. Seda enam, et varasemad tehtud muudatused valimissüsteemis on pigem kinnitanud, et volikogu mandaatide arv ei oma suuremat mõju valimisstulemustele ehk poliitilisele koosseisule.

Kolmandaks, on tähtis rõhutada siiski demokraatia aluspõhimõtteid. Tänane valimissüsteem annab pealinnas võimaluse kõigile osaleda otsuste tegemises, seeläbi saavad linnaelanikud ise tagada oma häälte mõju ja võimalused, kaitstud on ka väiksemate linnaosade huvid. See tagab adekvaatse esindatuse demokraatlikus süsteemis ja linn areneb oma kodanike otsuste alusel. Kokkuvõttes saame legitiimse linnavalitsuse ja suurendame ühiskonna stabiilsust.

Tuleb veel lisada, et tänases süsteemis on linnas lisaks linnavolikogule olemas juba täna ka teine esinduskogu, milleks on linnaosakogu, kes samuti räägib kaasa linnaelu erinevates küsimustes. Linnaosade poliitilistel esindajatel on mitu võimalust otsuste tegemises kaasa rääkida.

Konnovi välja pakutud subjektiivne kümnendiksüsteemi rakendamine looks pingeid ja vastuolusid linnaosade vahel. Just selle alusel mandaatide jagamine looks ebavõrdsust ja tõhustaks ebavõrdsuse suundumusi linna eri osade vahel, sest see ei arvesta linnaosade eripära, elanike arvu ja vajadusi. Miks peaks Pirita valijal olema selle kõvera loogika järgi valimistel kuus häält ja Lasnamäe valijal üks? Miks peaks võtma ära mandaate Lasnamäe ja Mustamäe linnaosade elanikelt? Kümnendiksüsteem tooks vähem stabiilse poliitilise keskkonna ja moonutaks valimistulemust.

Neljandaks, peaks Konnov arvestama ka uue süsteemi võimalikke majanduslikke tagajärgi. Olukorras, kus Isamaa erakond räägib riigis vajadusest rohkem kärpida, teeb nende strateegiajuht pealinnas hoopis ettepaneku linna kulutusi suurendada. Tallinna linnavolikogu liikmete arvu suurendamine 80-le tundub järjekordselt eelarve paisutamisena majanduskriisi ajal, sest nõuaks volikogu saali ümberehitamist ja korraldamist, täiendavaid kulutusi tarkvaralahendustele ja IT-kuludele, iga volikogu liige saab ju ka linnalt hüvitist.

Küsimus on hoopis pigem selles, kas suurem volikoguliikmete arv toob parema poliitilise ja otsustamise kvaliteedi või mitte. Kaldun arvama, et valijate poliitilised eelistused on ka väiksema koosseisuga esindatud ja suurem arv inimesi ei too uut juhtimise ja poliitilist kvaliteeti.

Demokraatia ennekõike

Lõpetuseks tuleks hoolikalt analüüsida kõiki mõjusid, et tagada demokraatia põhimõtete järgimine ja vältida ebavõrdsuse teket eri linnaosade vahel. Kui siiski mõelda autoriga pisutki kaasa, võiks muuta riigikogu valimistel seadust selliselt, et need riigikogu liikmed, kes saavad riigikogu liikme koha kompensatsioonimandaadiga ehk erakonna üleriigilise üldnimekirja alusel, kaotaksid oma saadiku koha, kui vahetavad erakonda.

See välistaks olukorra, kus ühe erakonna häältega minnakse toetama teise partei programmi ja maailmavaadet. Kui valijad on valinud saadiku ellu viima konkreetset poliitikat ja tegevusplaani, peaksid need hääled jääma kehtima, mitte ei muudetaks neid silmamoondustrikiga hoopis teise erakonna toetushäälteks.