ENE KALLAS ⟩ Ulguv suitsuandur

Päästjad toimetamas suitsuandurite pistelist kontrolli. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Suitsu- ja vinguandurid ei ole elamistes mingi uudis. Samuti ei ole uudis see, et suitsuandur paigutatakse reeglina sellisesse kohta, kust seda on pea võimatu ilma abivahendita kätte saada, kirjutab toimetaja Ene Kallas.

Minu ja nii mõnegi teise fun size-inimese puhul ei ole see lihtsalt võimalik. Liikumispuudega inimesed ei ole ka ilmselt väga akrobaatilised. Samuti üksi elavad vanainimesed. Muidugi on siinkohal abiks vana hea harjavars, toimib, katsetatud. Aga mis teha, kui elamises ei ole harjavart? Kohustada inimest ostma harjavars trahvi kartuses? Nõudes tingimata seda kurjalt punast silma vilgutavat pisikest aparaati lae all. Või siis teha seaduseks, et igal inimesel peab olema redel, et seda kõrvulukustavalt piiksuvat asja kätte saada?

Väga hea on midagi rangelt nõuda, rõhuda sellele, et see aitab päästa elusid. Väga hea on ka trahve teha. Sekunditki mõtlemata, et kui see asjandus seal ülal hakkab ulguma, mõnikord tühipaljast aurust või kärssama läinud toidust, kuidas seda sealt kätte saada. Või siis, kui patareid saavad tühjaks.