JUHTKIRI ⟩ Meie mehed Brüsselisse*

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Euroopa Parlamendi valimiste kampaania tulgu üleeuroopalistel teemadel.
• Euroopa teemadel peab olema sisuline arutelu.
• Eri liikmesriikidel on eri prioriteedid.

Käesoleva aasta juunis seisavad ees Euroopa Parlamendi valimised. Tõenäoliselt kujuneb nendest iselaadi usaldushääletus valitsusele, mida ei saa valijatele iseenesest pahaks panna. Mis puutub aga valimisdebattidesse, siis tuleks siiski hoida fookuses need teemad, mis on Euroopa Parlamendi pädevuses ning mille ühel või teisel moel lahendamisel tuleks silmas pidada ka Eesti rahvuslikke huve. Postimees kavatseb eelseisva valimiskampaania aja jooksul sellest lähtuda.

Mis on praegu Euroopas olulised riikideülesed teemad, mis võiksid meilegi korda minna? Euroopa Välissuhete Nõukogu on tellinud vastava uuringu, mida Postimees tutvustab Fookuse külgedel. Selle uuringu järgi on Euroopa kodanikele viimase 15 aasta jooksul olnud tähtsad viis kriisi. Need on üleilmne finantskriis, rändekriis, kliimakriis, Covid-19 pandeemia ja Venemaa agressioon Ukrainas.

Puudub üks üleeuroopaliselt tähtis teema, eri riikides peetakse oluliseks eri kriise. Näiteks Saksamaale on esmatähtis immigratsiooniküsimus, Itaaliale ja Portugalile majandusküsimused ning Eestile ja Poolale, aga ka Taanile sõda Ukrainas, teisisõnu julgeolek Euroopa Liidu idapiiril.

Eestist valitakse vaid seitse saadikut, kuid nad jagunevad tõenäoliselt parlamendis erinevatesse poliitilistesse fraktsioonidesse, kus osava tegutsemise abil on võimalik meie häält võimendada. Mõeldes meie rahvuslikele huvidele, tuleb meie Euroopa Parlamendi saadikutelt küsida, kas ja kuidas nad kavatsevad leida liitlasi meie vaatevinklist Euroopa kolme põhiprobleemi lahendamiseks.

Esiteks, kuidas hoida üleval toetust Ukrainale, seda nii sõjalises kui ka majanduslikus aspektis, ning toetada Ukrainat teel Euroopa Liitu? Ilmselge, et Euroopa Liit (koostöös Suurbritanniaga) peab käima saama  oma kaitsetööstuse. Donald Trumpiga või Donald Trumpita, see pole isegi oluline. Me peame oma kodutöö ise ära tegema.

Teiseks, kuidas hoida Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika alalhoidlikuna? See tähendab välispiiride kaitset, koostööd ühenduse naaberriikidega immigratsiooni piiramiseks ning juba liitu jõudnud immigrantide deporteerimist, kui tegemist on pelgalt majanduspõgenikega.

Postimees soovib, et meil toimuks eelolevatel kuudel põhjalik ja sisuline arutelu Euroopa poliitika üle.

Kolmandaks, milline peaks olema senini suuresti Euroopa Komisjoni dikteeritud kliimapoliitika? Keskkonnahoid on loomulikult tähtis, ent kui kiiresti ja millisel moel peaks toimuma rohepööre, et see ei hukutaks liikmesriikide majandust? Plaanimajanduslik majanduse ümbertegemine pole kunagi hästi lõppenud. Iseasi oleks keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendusuuringute toetamine. Lõppkokkuvõttes on ajaloos otsustanud turg ning (teadlikud) tarbijad.

Postimees soovib, et meil toimuks eelolevatel kuudel põhjalik ja sisuline arutelu Euroopa poliitika üle – samas pidades silmas Eesti vajadusi –, mitte valimine nägude või sisepoliitilise kemplemise põhjal. Euroopa Liit on meie võimalus olla suur.

*Viide Graham Greene’i raamatule «Meie mees Havannas», saadikud võivad olla ka naised ja vahepeal tegutseb europarlament Strasbourgis.