LAURI TIITUS ⟩ Kust alustada, et kurjategijad klientide andmeid ära ei varastaks

Küberkurjategijad ei tunne riigipiire. Võimalike ohtude eest tuleb ennast kaitsta. Foto: Liis Treimann

Kõige raskemate tagajärgedega on need rünnakud, mille vastu pole valmistutud. Kui sa ei tea, mis sind ohustab, on ilmne, et hüpoteetilise ohu reaalseks küberründeks muutudes on ka tulemused palju rängemad, ettevõte on pikemaks ajaks töövõimetu, mainekahju on suurem, kirjutab Telia IT teenuste juht Lauri Tiitus.

Kuidas küberrünnakuteks valmistuda? Esimene asi on kindlaks teha, kus on sinu ettevõtte kõige nõrgemad kohad. Reaalses maailmas on asi mõneti lihtsam, kui näiteks kontori aken on pärani lahti, siis torkab see otsekohe silma. Kübermaailmas nõuab veendumine, et kõik uksed-aknad on ilusti lukus ja võtmeid pole jäetud väljapoole, omajagu rohkem tööd. Suures plaanis saab olukorra kontrolli alla võtmise jagada kolmeks lõiguks.

Väliste ohtude kaardistamine. Kust me üldse teame, millised ohud meid varitsevad? Ettevõtte IT-süsteemi haavatavad kohad tuleks kaardistada. Selleks leidub erinevaid tarkvarasid, üks tuntumaid on Outpost24. Selle abil saab pildi ette – mis teie ettevõtte kohta väljastpoolt vaadates paistab, millised süsteemiosad vajaksid vahetamist, millised järeleaitamist. Tuleb olla valmis, et Outpost24 ohuhinnang on keeruline, tehniline tekst, mille tõlgendamiseks vajate eraldi abi. Kui esimene ohuhinnang on tehtud, tuleks panna paika süsteem, mis muudab ohtude seire pidevaks, firma töö igapäevaseks osaks.