Õpetajate töötasu alammäär Eestis tõusis 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9 protsenti. Õpetajate keskmine töötasu oli 2073 eurot ehk 111 protsenti Eesti keskmisest palgast. Omavalitsuste lõikes on see aga väga erinev. Kui väikesaartel kõiguvad palgad 1700 euro ümber, siis Harjumaal Jõelähtme vallas ületas õpetajate keskmine brutopalk mullu augustis 2400 euro piiri. Teatavasti plaanivad Eesti õpetajad 22. jaanuaril streiki alustada, et nõuda palkade tõstmist. Töötan osalise koormusega väikeses Eesti koolis, palk on väike, mul poleks tõstmise vastu midagi... Aga streikima ma ei hakka. Siin on argumendid minu seisukoha kaitseks.
1. Ma ei arva, et Eestis hinnatakse õpetaja tööd adekvaatselt: 1600 eurot keskmiselt kätte võimaldab ära elada, aga elada üsna tagasihoidlikult. Selline palk ei ärgita paremini ega rohkem töötama ega kompenseeri üha suurenevat psühholoogilist koormust ja pedagoogi vaimsete ressursside kulumist. Koolides võetakse ju pidevalt kasutusele uusi õpetamistehnoloogiaid, iga uus õpilaste põlvkond nõuab erilist lähenemist, sest lapsed sukelduvad üha sügavamale vidinate virtuaalmaailma ning õpetajal on laste TikTokist reaalsesse teadmiste maailma tagasitoomiseks vaja üha rohkem pingutada. See on nii. Aga olen kindel, et 100 euro suurune palgatõus ei lahenda probleeme ega kaitse õpetajat professionaalse läbipõlemise eest. See ei ole selline raha, mille pärast tasuks kakelda: inflatsioon või maksud söövad selle lihtsalt ära. Ma olen idealismist kaugel, kuid ma ei pea raha peamiseks motivaatoriks inimeste jaoks, kes on valinud kooliõpetaja elukutse. Seal, kus jutt käib igapäevasest tööst lastega, peavad esikohal olema kutsumus ja armastus. Võib saada 3000 eurot, aga minna iga päev kooli nagu sunnitööle – minna ainult sellepärast, et makstakse 3000 eurot? Sellest ei tule midagi head ei õpetajale ega õpilastele. Seetõttu ma ei näe mõtet riigilt 100-eurost almust kerjata.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
/nginx/o/2023/12/06/15766422t1h095a.jpg)