JUHTKIRI ⟩ Veebimeedia tõus

Päeva karikatuur Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti Päevalehe veebipõhiseks muutumine ei tule üllatusena.
• Iseküsimus on, kui palju suudab Eesti Päevaleht eristuda Delfist.
• Postimehe paberlehte saab jätkuvalt lugeda viis korda nädalas.

Eesti Päevalehe loobumine oma paberversioonist näitab pea et vältimatut suundumust veebiajakirjanduse domineerimise suunas. Samas ei saa paberlehte maha kanda.

Sest Postimees ilmub jätkuvalt ka paberil. Esmaspäeval, kui tuli teade Eesti Päevalehe paberversiooni ilmumise lõpust aprillis, teatas Postimees, et niikaua, kui seda soovivad lugejad, ilmub Postimees edasi ka paberis.

Iseenesest ei tohiks Eesti Päevalehe ainult veebipõhiseks muutumine (välja arvatud nädalalõpulisa LP) tulla suure üllatusena. Aastapäevad tagasi teatas ainult veebis ilmumisest Äripäev. Ka välispoliitiline kuukiri Diplomaatia lõpetas paberis ilmumise. Eesti ajalehed ei ilmunud paberis enam esmaspäeval. Maailma trendid on samasugused – nii näiteks ilmub vaid veebis Newsweek. Vanemad ajakirjanikud mäletavad veel, et üle paarikümne aasta tagasi ilmusid Eesti ajalehed paberis ka pühapäeval. Nüüd on areng viinud selleni, et paberversioonid kipuvad kaduma.

Kui paratamatu oli otsus Päevalehe paberversioon sulgeda? Põhjus on see, et Päevalehest sai aja jooksul Tallinna-keskne ja väikese trükiarvuga päevaleht, sest konkurentsis Postimehega lugejate turul jäädi lihtsalt alla. 

Teisest küljest on mõistagi kahju, kui üks traditsioonilise ajakirjanduse tugisammas ehk paberleht kaob. Samas ei kao Eestist meediapluralism, sest Eesti Päevaleht jätkab veebis. Iseküsimus on, kui palju suudab Eesti Päevaleht eristuda Delfist või kas see eristumine on üldse eesmärgiks seatud.

Ja need inimesed, kes lasid pea norgu Eesti Päevalehe paberis ilmumise lõpu teate peale, tulge üle! Teil on võimalus lugeda Postimehe paberlehte viis korda nädalas.

Ja need inimesed, kes lasid pea norgu Eesti Päevalehe paberis ilmumise lõpu teate peale, tulge üle! Teil on võimalus lugeda Postimehe paberlehte viis korda nädalas, kusjuures eriti rikkalik on Postimehe nädalalõpunumber koos lisaga. On arusaadav, et paljud vanemad inimesed olid harjunud lehte lugema paberis, aga aeg on selline, et järjest enam noori loeb uudiseid veebipõhiselt, kusjuures suur osa neist teeb seda mobiiltelefonilt.

Ent paberlehe lugemine ei kao täielikult. Seda näitab kasvõi asjaolu, et Eesti Päevaleht jätab alles oma nädalalõpunumbri LP. Samuti pole kuskile kadunud raamatud, mida inimesed, vaatamata suurenenud hindadele, ostavad või laenutavad. E-raamatud pole olnud väga elujõulised.

Kui mõeldagi keskpika tuleviku peale, siis jäävad alles paberil nädalalõpulisad, raamatud ja mitmed ajakirjad. Lähitulevik aga paberlehte ära ei kaota. Küll aga tähendab veebiajakirjanduse osakaalu suurenemine, et muutub ka uudiste tegemise tsükkel – ajakirjandus astus seitsmepenikoormasaabastega industriaalajastust (kus olid regulaarsed tööpäevad ja igahommikused paberlehed) postindustriaalsesse ajastusse, kus uudiste tegemise tsükkel tähendab 24/7 valmisolekut. Traditsioonilise ajakirjandusega harjunud lugejad aga saavad nautida paberis Postimeest.