JÜRI JAANSON ⟩ Hiina surve Taiwanile on Eestile õpetlik

Taiwani välisminister Joseph Wu eelmise aasta novembris riigikogus. Foto: Sander Ilvest

Laupäeval, 13. jaanuaril toimusid 23 miljoni elanikuga Taiwanis demokraatlikud valimised, kus valiti ühekorraga nii president, asepresident kui ka 113 liiget Taiwani parlamenti Legislative Yuani, kuus kohta parlamendist on reserveeritud Taiwani põlisrahvaste esindajaile. Sündmusest ja selle mõjudest kirjutab lähemalt Jüri Jaanson, endine riigikogu Eesti-Taiwani sõprusrühma esimees.

Valimisõigus algab Taiwanis 20ndast eluaastast ja kokku on Taiwanil umbes 19,5 miljonit valimisõiguslikku kodanikku. Eelneva 30 aasta kestel on presidenti Taiwanis vabadel ja ausatel valimistel valitud seitsmel korral, see on tunnustuseks Taiwani demokraatiale.

Seekordsete Taiwani valimiste põhiteemaks on nagu enamikul varasematelgi kordadel poliitiline staatus ja suhted Hiinaga, selle kõrval räägitakse ka majandusteemadel. Kahest peamisest kandidaadist toetab Demokraatliku Progressiivse Partei (DPP) kandidaat William Lai Ching-te Taiwani iseseisvuse poole püüdlemist ja Kuomintangi (KMT) kandidaat Hou Yu-ih suhete parandamist Hiinaga.