Raul Eamets ⟩ Mis võiks juhtuda uuel aastal laenuintressidega?

Euroopa Keskpank Frankfurtis. Foto: Erakogu

​Eelmise nädala kommentaaris käsitlesin majanduskasvu, töötust ja hinnatõusu. Täna teeme juttu laenamisest ja intressidest. Kuidas on olukord laenuturul? Kas on lootust, et kodulaenude intressimäärad hakkavad ka mingil hetkel langema?

Erinevalt eelarvepoliitikast (valitsuse kulutused ja maksud) pole meil rahapoliitikas eriti suurt kaasarääkimise võimalust. Oleme osa suurest eurosüsteemist ja ehkki meie mees (Eesti Panga president) istub Frankfurdis Euroopa Keskpanga nõukogus teiste eurotsooni keskpankuritega ühe laua taga, on selge, et keegi ei hakka tegema eraldi rahapoliitikat, mis spetsiaalselt toetaks Eesti majandust. Nagu suures pajas ei saa valmistada ühes nurgas rammusamat suppi, ei saa ka eurotsoonis teha ühes regioonis (nt Lõuna-Euroopas) või veel enam, ühes riigis, teistsugust intressipoliitikat.

Euroopa Keskpanga (ECB) rahapoliitika eesmärk on hinnatõusu kontrollimine, st inflatsioon ei tohi ületada kaht protsenti. USA keskpangal (Föderaalreservil) on lisaks inflatsioonile ka teine eesmärk: tagada, et töötus ei tõuseks liiga kõrgeks, ehk siis jälgida, et majanduskasv oleks tagatud. Seega hakkab Euroopa Keskpank intresse langetama siis, kui keskmine inflatsioon jõuab kahe protsendini või alla selle. Detsembris langetas ECB 2024. aasta eurotsooni inflatsiooniprognoosi 2,7 protsendile. Sinna kanti jäävad ka Euroopa suurte majandusvedurite Saksamaa Ja Prantsusmaa inflatsiooniprognoosid. Paraku jääb see kõrgemaks kui sihttase.