Juhtkiri ⟩ Valeuudised sotsiaalmeedias

Päeva karikatuur, 15. jaanuar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Võltsvideoid on aina lihtsam teha.
• Neid on palju, kes seda võimalust kasutada tahavad.

Facebookis jõudsid kuni 400 000 inimeseni 143 reklaami, milles on võltsitud kaadrid Ühendkuningriigi peaministrist Rishi Sunakist. Videote autorid pidasid vajalikuks kulutada nende levitamisele 15 000 eurot. Reklaamid pärinesid 23 riigist.

Videotes sai näha ka võltsitud kaadreid, kus BBC uudistelugeja Sarah Campbell esitab «uudist», mille järgi olevat Sunak sattunud skandaali, sest ta olevat teeninud suuri summasid projekti kaudu, mis oli mõeldud tavakodanikele. Sellised võltsingud võivad mõjutada Ühendkuningriigi parlamendivalimisi, mis tõenäoliselt toimuvad selle aasta teises pooles.

Tuleb nentida, et võltsvideoid saame tulevikus ilmselt rohkem näha ja mitte ainult poliitikas, vaid ka teistes valdkondades. Tehnoloogia, millega saab jäljendada kellegi välimust ja häält, on muutunud odavaks, kättesaadavaks ja hõlpsasti kasutatavaks. Neist juba puudust pole, kes seda kurjasti ära kasutada võiks tahta.

Tõsiasi on see, et maailmas on praegu käimas propagandasõda demokraatia ja autokraatlike režiimide vahel. Valeuudised, meemid ja muu säärane on selle harilikud relvad. Võimalus hõlpsasti videoid ja fotosid võltsida muudab nende valmistamise lihtsamaks ja lõpptulemuse usutavamaks.

Seega tuleb taas üle korrata, et oleme jõudnud aega, kus enam ei saa usaldada, mida näed fotol või videos. Muidugi, ega fotot ja videot pole kunagi saanud lõpuni usaldada – neid saab ju lavastada ja seda on ikka tehtud. Nii Putini Venemaa kui ka Hamas Gazas ja paljud teisedki sarnased režiimid on kasutanud näitlejate abi oma propagandas. Neid näiteid saab internetist hulgaliselt leida, kus üks ja sama inimene esineb kord terrorirünnaku ohvri, kord kiirabiarsti, kord mureliku tavakodanikuna.

Nüüd oleme aga sealmaal, kus näitlejaid polegi enam vaja. Kõigile tuntud näod saab panna tegema just seda, mida võltsuudiste vorpijail parajasti tarvis.

Tehnoloogia, millega saab jäljendada kellegi välimust ja häält, on muutunud odavaks, kättesaadavaks ja hõlpsasti kasutatavaks. Neist juba puudust pole, kes seda kurjasti ära kasutada võiks tahta.

Siin jõuame aga olulise teemani, milleks on sotsiaalvõrgustike vastutus. Tervet maailma hõlmavad sotsiaalvõrgustikud on kogunud suurel hulgal kasutajate andmeid, et nendega raha teenida. Selles on nad päris osavad. Märksa halvemini tuleb aga neil välja sellega kaasneva vastutuse kandmine.

Sunaki võltsreklaamid peaks olema vastuolus mitme Facebooki reegliga. Sellest hoolimata on sotsiaalvõrgustik eemaldanud neist ainult üksikuid.

Sotsiaalvõrgustikud kubisevad libakontodest. Kui aga inimene kaebab, et kuskil keegi esineb Facebookis tema nime ja pildiga, saab ta vastuseks, et kogukonnareeglite järgi olla kõik korras. Sama vastuse saab inimene, kes kaebab Facebookile, et talle on sõbrakutse saatnud «Elon Musk».

Selliste rikkumiste tõkestamine ei tohiks olla liiga keeruline. Facebook menetleb kohati ju suure innuga täiesti veidraid «eksimusi», andes näiteks Brežnevi pildi jagamise eest nädalase kasutamiskeelu.

Sotsiaalvõrgustikelt tuleb nõuda tihedamat kontrollisõela päriselt oluliste rikkumiste vastu. Aga igal juhul peame ise suhtuma ettevaatusega asjadesse, mis sotsiaalmeedias levivad.