Sergei Medvedev ⟩ Surm ukse taga

Sergei Medvedev, vene kirjanik ja publitsist. Foto: Arno Mikkor / lmc

21. detsembril toimus Prahas Karli ülikooli filosoofiateaduskonnas Tšehhi ajaloo suurim massitulistamine, mille käigus hukkus 15 inimest, kaasa arvatud mõrvar, ja vigastatuid oli 25. Roima toimumise ajal samas hoones loengut pidanud ajaloolane ja ajakirjanik Sergei Medvedev jagab oma kirjutises isiklikke muljeid ja emotsioone.

Auditoorium 325 Karli ülikooli vanas hoones on minu lemmikpaik Prahas. Esimest korda sattusin sinna Moskva riikliku ülikooli tudengina üliõpilasvahetuse korras ammusel 1988. aastal. NSV Liidus algas juba perestroika, riigis möllas torm, aga Tšehhoslovakkias oli nüri seisak, millest teame kõige paremini Milan Kundera raamatute põhjal.

Praha oli pooltühi, lagunevatelt majadelt pudenes krohvi, vanalinna kohal oli sudu – maju köeti endiselt kivisöega. Teaduskonnas vaadati mind kahtlustavalt, nagu oleksin ohtliku gorbatšovliku nakkuse kandja. Vaade auditooriumi aknast oli aga vapustav: künka peal Praha kindlusekompleks, vasakul Karli sillale viiv tänav, paremal uusrenessanslik Rudolfinumi palee, mida tollal nimetati Kunstide Majaks.