JUHTKIRI ⟩ Sõprade kohtumine Tallinnas (10)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
11. jaanuar 2024, 22:23
:format(webp)/nginx/o/2024/01/12/15825941t1h2714.jpg)
- Visiidiga läks hästi ning loodetavasti sisendab see meie ühiskonnale turvatunnet ka tulevikuks.
- Eesti kaitsetööstus võiks teha Ukrainaga kaitsetööstusega koostööd.
- Oluline on märgata ja paljastada Venemaa infooperatsioone.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi visiit Eestisse on edukalt lõppenud. Kindlasti pole ühtegi teist isikut, kes võiks võrreldaval moel Vladimir Putinit ärritada. Kuid midagi ei juhtunud, Eesti ametkonnad tegid koos liitlastega ära nii nähtava kui nähtamatu kodutöö ning ilmselt pole enam ühtegi väliskülalist, kelle võõrustamisega me hakkama ei saaks, on ju meil külas käinud nii endised USA presidendid George W. Bush ja Barack Obama kui kadunud Briti kuninganna Elizabeth II.
Olles Venemaa naaber, pole Ukraina presidendi vastuvõtmisest suuremat väljakutset muidugi võimalik ette kujutada. Kõik läks hästi ning loodetavasti sisendab see meie ühiskonnale turvatunnet ka tulevikuks. On ju palju räägitud, et Venemaa võiks soovida NATO vihmavarju pidamist järele proovida. Kuid seda ei juhtunud ei Leedus ega Eestis ning on ülimalt väheusutav, et juhtub ka Lätis.
President Zelenskõi pidas riigikogus kõne. See ei olnud tema kõige erakordsemate kõnede killast, kuid oli kahtlemata hea kõne. President tänas meid toetuse eest ning rõhutas, et Venemaa genotsiidse agressiooni peatamisest oleneb, milline saab olema globaalne suhtumine vabadusse.
Oluline on märgata ja paljastada Venemaa infooperatsioone: et Ukrainal läheb sõjas halvasti ning et demokraatlikud riigid on sõjast väsinud ja vaja oleks vaherahu.
Tal oli riigikogus veel kolm olulist sõnumit. Esiteks, iga Venemaa kasutatud skeem, kuidas sanktsioone vältida, peab olema blokeeritud. Teiseks, Euroopa kaitsetööstused peavad sajaprotsendiliselt tööle hakkama. Ning kolmandaks, Eesti kaitsetööstus võiks teha Ukraina kaitsetööstusega koostööd.
Postimees saab nende mõtetega üksnes nõustuda. Teame, et paraku on iga sõda ühtlasi parim tehnoloogia katsebaas ja nii on lood ka Ukrainas. Tähtsale kohale on tõusnud mitmesugused droonid ning sellega seoses elektroonilise sõja pidamise vahendid. Ukraina kogemus ja meie IT-sektor võiks olla meie võrsuvale kaitsetööstusele heaks kasvu eelduseks.
Suure tõenäosusega jätkub Venemaa agressioon Ukrainas ju pikemat aega. See on raske Ukrainale, kuid see on raske ka Vene Föderatsioonile. Esiteks, müüt võitmatust, maailma suuruselt teisest armeest on purunenud. Teiseks, ehkki Venemaa fassaad tundub suuremate mõradeta, on selle taga peidus juba hulgaliselt kuhjuvaid probleeme. Fassaade on Vene riik läbi aegade osanud ehitada, seda teame juba 18. sajandist vürst Potjomkini tegevusest, kelle põrmu okupatsiooniväed muide Hersonist sisse vehkisid.
Oluline on märgata ja paljastada Venemaa infooperatsioone. Need on kindlasti seotud teemadega, et Ukrainal läheb sõjas halvasti ning et demokraatlikud riigid on sõjast väsinud ja vaja oleks vaherahu. Tuleb mõista, et me ei peaks seadma sõjas Ukrainale plaanimajanduslikke norme teha seda või toda mingiks kuupäevaks.
Nagu on öelnud marssal Helmuth von Moltke vanem, iga plaan puruneb peale kokkupuudet vaenlasega. Tema ja teised Preisimaa kaitse planeerijad kogesid seda suurepäraselt. Olgem kannatlikud, andkem Ukrainale aega ning jätkakem oma toetust!
/nginx/o/2024/01/11/15825822t1h0b46.jpg)