PRIIDU PÄRNA, HARRI LEPPIK ⟩ Kes kaitseks inimest ja tema vara?

Üks riigi poolt ära ostetud kodutaludest Nursipalus.  Foto: Ülle Harju

30 aastat tagasi jõustunud asjaõigusseadus lõi õigusliku aluse maa tsiviilkäibesse tulekuks. Maareform oli käima läinud, maid tagastati ja erastati, kuid seni puudusid reeglid, kuidas maaga tehinguid teha ja kinnisvara registreerida. Tekkis kinnisvaraturg ja eraomand sai selle õige tähenduse. Ometigi on ootusrikkalt tõusnud omandipäike loojumas kitsenduste müüri taha. Miks, sellest kirjutavad Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu aseesimees (Isamaa), ja Harri Leppik, Õigusjärgsete Omanike Liidu asutaja.

Okupeeritud Eestit iseloomustas nõukogude võimu eriti agressiivne rünne kinnisvaraomanike vastu. Natsionaliseerimise ning terrori teel likvideeriti peremeheseisus ulatuslikult juba esimesel okupatsiooniaastal ja viidi lõpule küüditamise ning sundkollektiviseerimisega.

1991. aasta omandireformi seadus võttis omandisuhete taastamisel aluseks ainuõige restitutsiooni põhimõtte – kui riik on õiguslikukult järjepidev, siis on järjepidev ka tema kodanike omandiõigus. Tagastatud elamute kasutajate (üürnike) õigused ei saanud üles kaaluda omandiõiguse järjepidevuse põhimõtet, sest vastasel juhul oleks Eesti riik hakanud rikkuma oma kodanike omandiõigust.