MART KULDKEPP ⟩ Ukraina sõda oleks niisugusel juhul juba ammu läbi

Venemaa kallaletungi alguses toetasid lääneriigid üksmeelselt Ukrainat, kuid näiteks lahingutanke esialgu ei andnud. Pildil on Leopard 1 A5, millised on nüüd Ukrainas kohal. Foto: Klaus-Dietmar Gabbert

Otsides vastust küsimusele, miks lääneriigid Venemaa täiemahulise agressioonisõja alguses ja juba enne seda Ukrainale piisavalt aegsasti ja piisavas mahus abi ei andnud, võib välja tuua erinevaid asjaolusid. Milliseid täpselt, sellest kirjutab Mart Kuldkepp, Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Londoni ülikoolis.

Nende sekka kuuluvad kahtlemata erinevad logistilised põhjused, samuti lääne enda arsenali piiratus ning poliitikute vähene usk Ukraina vastupanuvõimesse. Kuid lõppkokkuvõttes ei saa siiski üle ega ümber «eskalatsioonist», st laialt levinud hirmust, et liialt resoluutsed lääne sammud võivad omakorda anda põhjust mingiteks drastilisteks Venemaa vastumeetmeteks kuni tuumarelva kasutamiseni välja.

Hirm eskalatsiooni ees ning sellest tulenev venitus- ja lepituspoliitika on kahtlemata vastuolus mõistuspärase sõjalise strateegiaga. Jättes Putinile initsiatiivi ning tehes agressorile sõnas ja teos mitmesuguseid järeleandmisi, anti Venemaale võimalus oma positsioone kindlustada nii lahinguväljal kui majanduslikult ja poliitiliselt.