JUHTKIRI ⟩ Latern tihenevas öös

Postimehe esikülg aasta inimese Pille Kaiseliga. Foto: Postimees

• Metsküla kool peab saama toetust.
• Pille Kaisel on saanud aasta inimese tiitli täiesti õigustatult.
• Riik ei tohi ühiskonda lahku ajada.

Postimehe aasta inimene on Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel. Teist valikut poleks saanudki teha. 10. novembril ilmus Postimehes Metsküla kooli lapsevanemate avalik kiri «Miks me ei veritse piisavalt viisakalt?».

Selles südantlõhestavas kirjas seisid read: «Teie poole pöörduvad meeleheite sügavikust tavalised Eesti Vabariigi kodanikud, Metsküla algkooli õpilaste pered, keda on riik jätnud üksi olukorda, milles peame oma lapsi võimu kuritarvitamise eest kaitstes iga päev taluma sellesama riigi kiusu.»

Mis riik see on? – parafraseerime Siiri Sisaski laulusõnu. Igaüks teab vastust. Uskumatu, kuidas Eesti riik jätkab eesti rahvast lahku kasvamist.

Kuid Metsküla kool ei ole üksi. Algkooli direktor Pille Kaisel ütles tänukõnes: «Me tunneme, et õigus on meie poolel.» Postimees on samal seisukohal ning toetab aasta inimese tiitliga Metsküla kogukonna võitlust oma kooli säilimise nimel.

See on kool, mille sulgesid nõukogude okupatsioonivõimud sarnaselt paljude teiste Eesti maakoolidega, et suretada välja elu maal. See on kool, mille taasavamise eestvedajad olid Ann ja Gunnar Polma ning mis taasavati, kui Eesti hakkas vabaks saama. Ka meie tundsime vabaduse eest võideldes, et õigus on meie poolel. Ja see andis jõudu. Seesama tunne annab praegu jõudu Metsküla kogukonnale kodanikuvastupanuks. Vastupanuks, seekord kohaliku omavalitsuse, seega oma riigi vastu. Niisugune olukord on traagiline.

Ja mitte üksnes traagiline, vaid tegemist on otseselt julgeolekuküsimusega. Kas tahame, et inimesed tunneksid, et riik ja omavalitsus on meie omad ja hoolivad meist? Kas tahame, et iga põõsas laseb vaenlast, kui selleks vajadus tekib? Ent kui põõsa lähedal keegi ei ela, ei saa keegi ka põõsast lasta, ütles auhinnaüritusel Postimehe ajakirjanik Andrus Karnau, kes on kajastanud Metsküla algkooli saagat selle algusest ja palju kordi selles koolis käinud.

Postimees toetab aasta inimese tiitliga Metsküla kogukonna võitlust oma kooli säilimise nimel.

Kooli on külastanud ka Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes on avaldanud lootust, et Lääneranna vallavalitsusega õnnestub mõistlikule kokkuleppele jõuda. Direktor Pille Kaisel päris toona presidendilt, kuidas on võimalik, et valimiskampaanias väikeste koolide säilimist lubanud isikud on hakanud võimule saades tegema otse risti vastupidist.

Te imestate selle üle? Umbes nii vastas president Alar Karis direktorile.

«Kuid millal me oleme lõpetanud imestamise selle üle, et valijaid petetakse?» küsis Pille Kaisel Postimehe auhinnaüritusel. «Kas see ongi nüüd meie riigis normiks?»

Tõepoolest, millal oleme muutunud tuimaks ning lõpetanud imestamise, et meie valitsejate seas on isikuid, kellel valitsemiseks mingit moraalset õigust ei ole? Nad teevad tegusid, sest saavad.

Kuid varem või hiljem tuleb karmavõlg tasuda. Vastupanu Metsküla kooli sulgemisele on kui latern tihenevas öös, näidates meile teed.