ERKKI BAHOVSKI ⟩ Põllumees põline rikas

Saksa farmerid protestimas Berliini kesklinnas. Foto: CLEMENS BILAN/EPA

• Farmerid protestivad toetuste vähenemise vastu.
• Rahuolematud on nii Saksa, Hollandi kui ka Poola farmerid.
• Ukraina astumine ELi teeb korrektiive põllumajandustoetustesse.

Euroopa Liidu poliitikud peavad arvestama farmerite nõudmistega, mis võivad saada takistuseks rohepöördele ja Ukraina ühinemisele ELiga, leiab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.

Samal ajal kui Saksa liidukantsler Olaf Scholz tegi esmaspäeval üleskutse suurendada Euroopa abi Ukrainale, on ta kodus silmitsi protestivate farmeritega. Viimased pole rahul Saksa valitsuse otsusega vähendada toetusi farmeritele. Kuid küsimus pole üksnes selles – farmerite protest võib peegeldada laiemat rahulolematust Saksa sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalide koalitsiooniga. Reitingud näitavad tõusuteed AfD-le (Alternatiiv Saksamaale) ning loodud on ka uus vasakpoolne partei, mis kannab selle looja järgi nime Sahra Wagenknechti allianss – Mõistus ja Õiglus (BSW).

Farmerid ehk eestipärasemalt öelduna põllumehed on suur jõud, kellega peab arvestama iga tõsiselt võetav poliitik. Alates 2019. aastast on proteste korraldanud Hollandi farmerid, kellele ei meeldi valitsuse suurem roheline suund ja keda peetakse Hollandi üheks suurimaks saastajaks. Samas on Holland maailmas põllumajandustoodete ekspordilt teisel kohal pärast USAd. Seega annavad Hollandi põllumehed suure osa riigi sissetulekust.

Tuletame meelde ka viimaseid proteste Poola põllumeestelt, kes polnud rahul Ukraina odava vilja sisseveoga riiki. Poolas on põllumajandus tähtsalt kohal, meenutagem, et Poola oli viimane Euroopa Liidu kandidaatriik, kes sõna otseses mõttes viimase minutini hoidis kinni oma positsioonist, kui peeti Euroopa Liidu laienemiskõneluste lõppvooru Kopenhaagenis 2002. aasta lõpus.

Aga miljoni dollari küsimus tekib siis, kui Ukraina hakkab reaalselt Euroopa Liidu lävepakuni jõudma. Mis saab ELi põllumajandustoetustest?

Sellegipoolest leidis Euroopa Liidu laienemine aset 2004. aastal – tänavu möödub sellest juba 20 aastat – selliselt, et uued tulijad ei saanud nautida täielikke põllumajandustoetusi, võrreldes vanade liikmesriikidega. See oli ELi idalaienemise ehk üks kõige ebaõiglaseimaid detaile.

Sama küsimus ehk põllumajandustoetused seisab aga Euroopa Liidu ees praegugi. Mitte juhuslikult ei alustanud ma seda kommentaari Scholzi üleskutsega Ukrainat senisest rohkem abistada. Aga miljoni dollari küsimus tekib siis, kui Ukraina hakkab reaalselt Euroopa Liidu lävepakuni jõudma. Mis saab ELi põllumajandustoetustest?

Ülimalt selge, et Scholz (või selleks ajaks tema järeltulija) ja kes tahes muu liider Euroopa Liidus näeb farmerite protesti, kui põllumajandustoetused Ukrainale ähvardavad vähendada ELi farmerite toetusi. Kuid need võivad väheneda niikuinii – isegi põgus pilk PRIA põllumajandusest rääkivale lehele näitab, et rohepööre sunnib farmereid muutustele.