:format(webp)/nginx/o/2024/01/03/15813191t1h00bd.jpg)
Venemaa agressioonisõda Ukrainas on jõudnud kriitilisse faasi, sest omavahelised erimeelsused takistavad Kiievi toetamist vajalikus mahus, kirjutab Postimehe ja sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.
Venemaa agressioonisõda Ukrainas on jõudnud kriitilisse faasi, sest omavahelised erimeelsused takistavad Kiievi toetamist vajalikus mahus, kirjutab Postimehe ja sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.
Kui Venemaa 24. veebruaril 2022 Ukrainat täiemahulise sõjategevusega ründas, hakkas läänemaailm suhteliselt kiiresti koonduma ning järk-järgult suurenes ka toetus. Enne seda olid aidanud surmava relvastusega vaid vähesed riigid, Eesti oli üks esimesi.