Arstid teenivad praegu rohkem kui kahekordset Eesti keskmist palka, haiglaarstid 2,5 keskmist.
Mikk Salu: arstidega pankrotti
Palgatulu pole ka kõik. Paljud arstid teenivad lisa ettevõtlusest, uuringutest, koolitustest, erapraksisest. Näiteks Tervise Arengu Instituut on aastataguses uuringus tuvastanud 777 arsti, kes võtsid välja dividenditulu. Haiglaarstid keskmiselt 1078 eurot kuus, ambulatoorse taastusravi arstid aga lausa 4358 eurot kuus. Lisaks sellele töötab hulk arste osalise koormusega Soomes.
Põhitöökoht on Eestis, aga kord kuus tehakse üks kolmepäevane valvekord Soomes, mille eest saab puhtalt kätte 2000–3000 eurot.
Liialdamata võib öelda, et kunagi varem pole olnud Eestis aega, kus arstid elaksid materiaalses mõttes nii hästi. Samas ei ole eeltoodu mõte, et Eesti arstide palgad oleksid liiga kõrged. Me ei lahenda praegu küsimust õiglusest ja ebaõiglusest. Emotsioone kõrvale jättes tuleb lihtsalt küsida: kas meil on piisavalt palju arste, kas tõsta palka, ning kui palka ei tõsta, kas pole ohtu, et arstid lähevad siis ära (Soome)?
Kahjuks ei ole täielikku informatsiooni, et hinnata ohu suurust. Ajalehtedes räägitakse vahel sadadest lahkuvatest arstidest. Me kuuleme Eesti arstide enklaavidest Soomes ja sellest, kuidas arstitudengid õpivad soome keelt. Haiglate liit on küll teinud ühe uuringu arstide lahkumise kohta, kuid tulemusi nad ei avalikusta. Niipalju on aga siiski kuulda, et lahkujate arv on selle uuringu järgi palju väiksem (lausa kordades võib-olla), kui meedias esitatakse.
Ka statistikaameti andmed näitavad, et viimase 15 aasta jooksul pole arstide arv Eestis vähenenud – tõsi, me ei tea pensionile jäänute, ülikoolist tulnute, lahkujate ja Eestisse tagasitulnute arvu, et hinnata lõppsaldot. Eurostati järgi on Eestis elanike kohta Euroopa keskmine arv arste. Soomes on see suhe viiendiku võrra halvem ja eks see on ka üks põhjus, miks Eesti arste megapalkadega meelitatakse, seal on arstidest lihtsalt puudus.
Kokkuvõttes. Lahkumise oht on olemas, aga tõenäoliselt pole see nii suur, kui räägitakse. Tihti on dilemma ka nüansirikkam kui palga suurus siin- ja sealpool Soome lahte. Näiteks osa noori ülikoolist tulnud arste oleks küll nõus Eesti palgaga, aga ainult siis, kui töö toimuks Tartu või Tallinna eliithaiglas. Kui seal kohta pole, valitakse pigem Soome kui Eesti.
Praegu on arstide liit taas avalikkuse ette tulnud palgatõusu nõudmisega, kus küsitakse kuni 70 protsendini ulatuvat miinimumtasude tõusu. See on absurdne. Eesti ühiskonnale üle jõu käiv ja üsna ilmselt ka ebavajalik. Mitte kusagilt ei paista massilist arstide lahkumist, et selle peatamise nimel Eesti riik pankrotti ajada.